Automaks jõustub juba 1. jaanuaril 2025. Käime üle mõned olulisemad punktid, mida iga auto omanik teada võiks.
Kuidas arvutatakse?
Kuna sõidukite kasutamisega kaasneb oluline negatiivne välismõju (tootmissaaste, heitmed, liiklusummikud jm), on automaksu aluseks võetud mootorsõidukite mõju keskkonnale – CO2 eriheide – ja mass.
Automaks on iga sõiduki puhul individuaalne ja moodustub baasosast (50 eurot) ning CO2 ja täismassi põhjal arvutatud osast. Siit näed, kui suur hakkab sinu neljarattalise aastamaks olema.
Kui CO2 auto dokumentidel märgitud pole, arvutatakse maks mootori töömahu põhjal. Kaubiku (N1) puhul massiosa ei arvutata. Baasosast välja jääv maksumäär väheneb vanusega. Näiteks 10 aastat pärast registreerimist korrutatakse see 0,51-ga ning 20 aastaga jõuab see nullini.
Registreerimistasu arvestatakse 150-eurose baasosa, täismassiosa ja CO2 heite suurusest sõltuva osa summana. Kaubikul on baasosa sel puhul 300 eurot.
Maksu alla lähevad ka mootorrattad (L), maastikusõidukid (MS2) ja traktorid (T). Süsteem on keeruline ning eri sõidukiklasside ja CO2 heite vahemike tasu erinev.
Koosneb kahest osast
Automaks koosneb kahest osast: registreerimistasust ja aastamaksust. Kuid mida millal ja kellele maksta tuleb?
Registreerimistasu. Tasutakse sõiduki esmakordsel Eestis arvele võtmisel. Tasub registrisse kandja ja seda kogub transpordiamet. Registreerimistasu tuleb tasuda ka sõiduki esmakordsel omanikuvahetusel pärast automaksu jõustumist 1. jaanuaril 2025. Registreerimistasu kohaldub M1 ja M1G; N1 ja N1G kategooria sõidukitele.
Aastamaks. Tasub sõiduki omanik või vastutav kasutaja. Kohaldub kõigile liiklusregistrisse kantud sõidukitele sõltumata nende kasutamisest. Tasutakse kaks korda aastas: 15. juuniks ja 15. detsembriks maksuteate alusel (jooksva aasta eest). Maksu kogub maksu- ja tolliamet. Aastamaks kohaldub M1 ja M1G; N1 ja N1G jt kategooria mootorsõidukite omanikule või vastutavale kasutajale.
Iga auto pealt peab korra registreerimistasu maksma
Pikalt oli küsimärk selle kohal, kas juba registreeritud auto pealt tuleb registreerimistasu maksta või mitte. Nüüdseks on otsustatud, et alates 2025. aasta 1. jaanuarist tuleb iga auto puhul esimesel omanikuvahetusel tasuda registreerimistasu – ehk pole vahet, kas tegemist on uue, kasutatud või imporditud sõidukiga.
Toome näite: sul on auto, mis on Eesti registris juba olemas. Kui müüd selle 2. jaanuaril edasi, tuleb uuel omanikul maksta registreerimistasu. Kui järgmine omanik selle näiteks nädala pärast omakorda edasi müüb, siis registreerimistasu enam tasuma ei pea.
Registreerimistasu tasutakse auto ümbervormistamisel sarnaselt senise riigilõivuga ning müüja ja ostja peavad ise otsustama ja ära märkima, kes selle maksab.
Kas maks on isikustatud?
Auto ostmisel võib tekkida hirm, kas vana omaniku võlg võib uuele üle kanduda. Seda kartma ei pea – võla peab tasuma siiski isik, kel see tekkis. Küll aga on oluline teada, et maksu- ja tolliamet võib autole panna keelumärke, mis on näha transpordiametis auto tausta kontrollides ja sellist sõidukit ametlikult müüa pole võimalik.
Fantoomauto registrist kustutamine on 2025. aastal tasuta
Sinu nimel on jätkuvalt auto, mis pole enam “elavate kirjas”? Eestis on 300 000 peatatud kandega sõidukit, milles osa on ebaseaduslikult lammutatud või aia ääres algosadeks lagunenud. Neid nn üleminekuperioodil ei maksustata. 2027. aastast lähevad aga ka ajutiselt peatatud registrikandega sõidukid maksu alla.
Lisaks võetakse vastu seadusemuudatus (praegu väljatöötamisel), millega lubatakse fantoomsõidukid 2025. aasta jooksul registrist kustutada tasuta. 2026. aastal hakkab see maksma 15 eurot, 2027. aastal aga juba 800 eurot.
2027. aastast hakatakse üle seitsme aasta toiminguteta seisnud sõidukeid kustutama automaatselt ja nende arvel hoidmiseks peab omanik auto olemasolu tõestama.
Kas ka hobisõidukeid maksustatakse?
Hobisõidukid on näiteks ATV-d, mootorrattad, veesõidukid, mootorsaanid, samuti matkaautod ja haagissuvilad.
Automaksuga maksustatakse ka hobisõidukeid, välja arvatud väiksema mootoriga mootorrattaid ja üle 20 aasta vanuseid sõidukeid, mis maksusüsteemi alla ei kohandu.
Haagissuvilate omanike maksukoormus on väiksem, sest maksu ei küsita auto järel veetava haagise eest. Karavanide puhul arvestatakse maksu- ja registreerimistasu analoogselt kaubikutega, mis on oluliselt madalam võrreldes sõiduautode maksumääraga. Ainult aastamaksuga maksustatakse mootorrattad, ATV-d ja UTV-d.
Rohkem infot automaksu kohta leiad siit.
