Külmad ja lumerohked talved tunduvad viimaste talvede pealt vaadates minevikku jäävat, ent samas leiame ennast ikka vähemalt kolmandiku aastast autos või selle kõrval külmaga lõdisemas. Tüütu, kas pole?
Inimkond on oma geniaalsuses maailmale aga kinkinud hulgi mugavust suurendavaid vahendeid ning eelnimetatud probleemi näitel on selleks autonoomsed eelsoojendid.
Millist tüüpi eelsoojendeid eksisteerib?
Kõigepealt teeme täpsemalt selgeks, mida eelsoojendid endast üldse kujutavad. Nagu nimigi vihjab, on tegu mootoriruumis paikneva kütteahjuga, mis kas elektri või auto enda kütuse abil mootorit ning salongi üles soojendab.
Tavaliselt võetakse need kasutuses külmemates ilmastikuoludes ning kõige tuntumad eelsoojendid on pärit Webasto firma tehasest. Sageli pakutakse neid uutele sõidukitele lisadena isegi tehasest ning –30-kraadine temperatuur pole neile mingisuguseks takistuseks.
Webasto eelsoojendid jagunevad elektrilisteks ja kütuse peal töötavateks. Viimased ammutavad energiat auto enda kütusepaagist, kulutades tunnis keskmiselt 0,2–0,6 liitrit kütust. Erinevate mootorite ning keretüüpide suuruste tarbeks pakutakse reeglina ka erineva võimsusega soojendeid, mispärast tasub Webasto mudeleid võrrelda ning leida omale parim lahendus.
Elektrilised eelsoojendid on eelnevast kõvasti aeglasemad ning autosse lisandub ka hulk juhtmeid. Tavaliselt ühendatakse need mootoriruumi pistikuga ning seejärel vooluvõrguga, põhifunktsioon seisneb neil reeglina vaid mootori soojendamises. Kuigi see pole nii väle ja mitmekülgne kui kütust kasutav soojendi, on see kõvasti sõbralikum nii keskkonnale kui ka rahakotile.
Mida peaks eelsoojendite kohta veel teadma?
Eelsoojendi toimima panemiseks ei pea kindlasti minema välja krõbeda külma kätte ootama. Webasto soojendid tulevad nii kaugjuhtimispuldi, telefoni kui ka taimeriga, mis tagab igakülgse mugavuse kõikvõimalikes olukordades. Süsteem tuleks lasta kindlasti paigaldada pädeva ning oskusliku spetsialisti juures, näiteks Autoeksperti töökojas.
Webasto seadmed ei jää kasutuseta ka suvel, sest siis saab neid kasutada salongi jahutamisel ning tuulutamisel. Nii ei seisa autos õhk ning viimaste kriisisündmuste näitel on tegu ka turvalisust soodustava lahendusega.
Sooja mootori käivitamine ei vaja niivõrd palju kütust ning tänu sellele väheneb ka heitgaaside hulk. Jõudes 30-kraadise jahutusvedeliku temperatuurini, lülitab Webasto sisse enda ventilatsioonisüsteemi, mis hakkab üles soojendama salongi ning aknaid.
Tavaliselt kestab protsess 20–30 minutit ning seda saab meeldivalt teha hommikuse kohvi kõrval. Jää hüvasti, hommikune jääkraapimine!
