Autoeksperdi blogi

Kas ja millal on mõistlik kasutada autos kütuselisandit?

Foto: Shutterstock.

Talvel, kui hakkavad sagenema tavapärased sõidukitega seotud mured, otsib nii mõnigi autoomanik abi kütuselisanditest, lootes ilmnenud probleemist kergemal moel jagu saada. 

Ent kas kütuselisanditest ka päriselt kasu on ning millal neid kasutada tuleks?

Miks mõni kütuselisand võib halba teha?

Kütuselisandite kohta liigub mitmeid eriarvamusi. Mõned autoomanikud räägivad, et lisandid tõepoolest töötavad ja aitavad mootori tööefektiivsust parandada. Teised aga väidavad vastu, et nendest pole kasu ja mõnel juhul on need mootorile isegi halvasti mõjunud. 

Tõsiasi on, et kütuselisandid ei ole reeglina mingisugused imeravimid, mis sõiduki võluväel riketest ja probleemidest n-ö terveks ravivad. Need on eelkõige ennetavad vahendid, mille abil hoida auto küttesüsteem puhtam. 

Kütuselisandite valik poodides on võrdlemisi kirju, nende seas on väga erineva hinna ja kvaliteediga tooteid. Kindlasti ei ole soovitatav valida esimest ettejuhtuvat lisandit ning see kohe auto kütusepaaki valada. Näiteks mõni vanema tehnoloogiaga kütuselisand ei pruugi kaasaegsele mootorile üldsegi sobida ja võib seetõttu teha rohkem kahju kui tuua kasu. 

Seega tasub enne, kui minna kütuselisandit ostma, küsida igal juhul nõu autoteenindusest, kus osatakse soovitada õiget toodet. Uute ja garantiiliste autode puhul tuleks kasutada lisandeid ainult siis, kui esindus seda soovitab. Sel juhul öeldakse juba esinduses, millist toodet kasutama peaksid.

Millal peaks kütuselisandeid kasutama?

Nagu juba öeldud, tuleks kütuselisandeid kasutada nii-öelda ennetava meetmena, mitte alles siis, kui probleem on juba ilmnenud. Diiselsõidukite levinumad probleemid on külmaga auto käivitamine ja tahma- ehk DPF-filtri ummistumine. 

Näiteks esimeste miinuskraadide tulekuga võib paagis olev varasemalt tangitud diislikütus muutuda sültjaks, mille tõttu ei taha auto enam hästi käivituda. Selle vältimiseks on mõistlik kasutada kütuselisandit, mis parandab kütuse voolavust külmakraadide juures. Küll aga on oluline valada lisand paaki enne, kui temperatuur alla 0 kraadi langeb.

Diiselautodele teeb omajagu muret ka DPF-filter, mis liigse linnasõiduga ummistuma kipub. Abiks võib tulla DPF puhastuse kütuselisand, mis alandab tahmapõletuse temperatuuri tahmafiltris. See võimaldab käivitada automaatse põletusrežiimi madalamatel heitgaasi temperatuuridel. Jällegi tasub meeles pidada, et lisandit tuleks kasutada ka siis, kui filter veel ummistunud ei ole.

Bensiinimootoritele võivad muret teha biolisandid

Bensiinimootorite puhul on aktuaalseks teemaks loomulikult kütuse sisse pandud biolisandid (E5/E10). Probleeme võivad biolisandid tekitada näiteks CNG ehk surugaasil sõitvatel autodel, millel on teadupoolest ka väike bensiinipaak, mida kasutatakse võrdlemisi harva. Paraku kipub biolisandiga kütus mõnevõrra kiiremini paagis “riknema”. Seda eriti just Eestis, kus lisaks biolisandile mõjutab kütuse säilimist ka pidevalt muutuv temperatuur. 

Sel juhul oleks mõistlik kasutada kütusestabilisaatorit, mis pikendavad kütuse kasutusiga ja väldivad erinevaid toitesüsteemiga seotud probleeme. Sama kehtib ka näiteks muruniidukite, mootorrataste ja teiste hooajaliste masinatele: kui need jäetakse mõneks ajaks seisma, tuleks paaki lisada lisandit, mis kütust kauem säilitaks.

Bensiinimootoritel kipub mure tekitama veel otsepritsega mootorite klappide “põlemine”. Kui kaugpritse korral jahutab ja puhastab klappe kütus, siis otsepritsega seda ei juhtu, ning see on tänapäeval juba teada-tuntud probleem. Seda on võimalik ennetada otsepritse kütuselisandiga.

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.