Sõidukiga tehnoülevaatusele minnes kontrollitakse, kas auto vastab teatud nõuetele, et sellega ohutult liikluses osaleda. Sinna hulka kuulub näiteks pidurisüsteemi, tulede, heitgaaside ja veermiku kontroll.
Autoomanikel kipub aga sageli ununema, et üheks seadusega sätestatud punktiks on ka sõidukis olev ohutusvarustus. Mis seal siis ikkagi olema peab?
Kohustusliku ohutusvarustuse hulka kuulub esiteks ohukolmnurk, mida tuleb kasutada olukordades, mil peatunud sõiduk kujutab teistele liiklejatele ohtu. Hädapeatuse või liiklusõnnetuse korral tuleks ohukolmnurk asetada asulas mitte lähemale kui 25 meetrit sõidukist ning asulavälisel teel mitte lähemale kui 50 meetrit sõidukist.
Samuti tuleb tähelepanu pöörata, et ohukolmnurk vastaks eelkõige Eesti kui ka Euroopa ohutusnõuetele.
Teiseks peavad autos kindlasti olema tõkiskingad, mida kasutada näiteks juhul, kui sõiduki purunenud rehvi tuleb hakata vahetama tee ääres. Pea meeles, et tõkiskingasid peab sõidukis olema vähemalt kaks tükki.
Järgmine kohustusliku ohutusvarustuse hulka kuuluv ese on tulekustuti, mis peab olema vähemalt ühe kilogrammise kaaluga. Autos hoitavat tulekustutit tuleks lasta kontrollida mitte harvem kui kord aastas, kuna sellele võivad mõjuda niiskus, vibratsioon ning temperatuurikõikumised.
Seaduse kohaselt peab tööandja sõidukites ehk tööautodes lisaks eelmainitud kolmele veel olema ettenähtud sisuga autoapteek. Ohutuse huvides võiks alati enda sõidukisse ka soetada kollase ohutusvesti, mis aitab sind pimedas või halva nähtavuse korral teistele liiklejatele paremini märgatavaks teha.
