Järelhaagisega sõitmist autokoolis ei õpetata. Seetõttu leiavad end paljud ebamugavas olukorras, kus ootamatult on vaja hakata haagisega sõitma, aga puudub tegelik kogemus. Millist haagist kasutada, kuidas külge ühendada ja mida sõitmisel silmas pidada?

Loomulikult on palju peensusi, mis on seotud veose või treileri eriotstarbega, näiteks paadivedu. Siin on aga üks kiire spikker kõige olulisematest asjadest, mis võimaldab teil lihtsamad sõidud ära teha.

• Kui rasket haagist võib vedada? B-kategooria juhiluba lubab vedada kerghaagist registrimassiga kuni 750 kg ja mittekerghaagist tingimusel, et auto ja haagise täismasside summa ei ületa 3500 kg. Samas – teie auto tehnilises passis on kirjas, kui rasket haagist auto tootja lubab vedada. Kui kerghaagis on kuni 750 kg kandevõimega ja auto passis on lubatud näiteks 600 kg, siis võite sellist haagist kasutada, aga haagise tegelik kaal ei tohi olla suurem kui 600 kg.
• Kandevõime. Tee kindlaks, kui palju veetav asi kaalub. Kerghaagise puhul ei ole enamasti mitte ruum see, mis otsa saab, vaid kandevõime. Näiteks 500 kg liiva on mahu mõttes palju vähem, kui enamus ette kujutavad.
• Tee kindlaks milline voolupistik on autol ja haagisel. Kasutusel on kahte eri tüüpi: 7 ja 13 klemmiga. Mõlemal juhul on võimalik kasutada üleminekuid nagu SIIN, aga selleks peab valmis olema.
• Haagise ühendamisel tee kindlaks, et ühendatud on pistik ja kõik tuled töötavad, turvatross on vabalt kärukonksu ümber, haakeseade on lukustunud ning tugiratas on üles tõstetud ja kindlalt kinnitatud.
• Harjuta võimalusel manööverdamist. Järelhaagisega tagurdamisel tuleb arvestada, et haagis pöördub autoga võrreldes vastassuunda. Ajul on sellega alguses mõnevõrra raske harjuda. Samuti kipub haagis liiga järsul pööramisel risti minema. Kui vähegi on aega ja ruumi, siis tee esimesel võimalusel mõned treeningmanöövrid.
• Kui haagis hakkab vänderdama (tuul, järsk liigutus), siis pidurdamine teeb tavaliselt asja hullemaks. Pigem proovi natuke gaasi lisada, et haagis sirgeks saada ja siis alles tuleb pidurdada ning pulss taastada.
• Hoia pöörded pigem kõrged (2000 ringis). Nii on mootoril enam jaksu ja säästab käigukasti, hooratast ja mootorit ülekoormuse eest. Automaatkasti puhul aitab sportrežiimi kasutamine.
• Keskendu. Imelik soovitus, aga üks olulisemaid. Suur tõenäosus, et midagi läheb valesti tuleneb sellest, et unustatakse haagise olemasolu ära. Kurve tuleb võtta laiemalt, ümberreastumisel arvestama pikema distantsiga ja haagis ei tarvitse alati peeglitest nähagi olla.
• Arvesta ilmastikuga. Suure purjepinnaga tenthaagised võivad külgetuule mõjul juhitavust segama hakata.
• Tee kindlaks, et koorem oleks ühtlaselt jaotatud ning raskuskese oleks võimalikult keskel või pigem natuke eespool. Valesti jaotunud raskus võib juhitavust väga oluliselt mõjutada. Haagisel liiga taha asetatud raskus tõstab auto tagumist otsa üles ja vähendab rataste kontakti teega. Või juhtub nii, nagu alltoodud videos näha on.