Sildade reguleerimine ehk sillastend on oluline osa sõiduki hooldusest. Selle käigus reguleeritakse rataste kokkujooksu ja kontrollitakse, et need oleksid autotootja poolt määratud optimaalses asendis. Kuid miks on see vajalik ja kui tihti seda teha?
Minimaalselt aastas korra
See, kui tihti auto sillastendi vajab, sõltub mitmest tegurist. Näiteks mõjutavad seda juhi sõiduharjumused ja teekate, millel enim sõidetakse. Kui sõidad sageli mööda konarlikku külateed, vajab sinu sõiduk sillastendi tõenäoliselt tihemini kui neljarattaline, mis liikleb peamiselt linnatänavail.
Rusikareegel on, et kui auto ei käitu tavapärasest erinevalt (ei vibreeri, ei “kisu” vms), siis meie teeoludes on soovituslik teha sildade reguleerimist vähemalt kord aastas.
Märgid, mis viitavad sillastendi vajalikkusele
Üldjuhul annab sillastendi vajadusest märku see, kui sõiduki rehvid on ebaühtlaselt kulunud või rool on otse sõites viltu. Lisaks võid märgata, et auto kisub vasakule/paremale või “otsib teed”. Kui märkad üht või mitut eelnimetatud nüanssi, tuleks sillastendi aeg broneerida esimesel võimalusel.
Sillastend – miks see on oluline?
- Pikendab rehvide eluiga.
- Väiksem kütusekulu. Õigesti joondatud rattad vähendavad veeretakistust – seetõttu väheneb ka kütusekulu.
- Ohutus. Sillastend tagab parema juhitavuse ja sõiduki stabiilsuse, muutes sõidu ohutumaks.
- Vähem müra. Kui sillad on reguleeritud, on salongis vähem rehvimüra.
Allikas: Autoekspert
Millal seda veel teha?
Sinu auto vajab kindlasti sillastendi, kui selle veermikus midagi vahetatakse, näiteks pärast rooliotsa, pukside või amortisaatorite vahetust.
Palju vaieldakse selle üle, kas pärast rehvivahetust tuleks lasta sildu reguleerida – vastus on jah ja ei. See on soovituslik, et tagada võimalikult pikk rehvi eluiga, kuid kui rehvide vahetamisel ei avastata vanade rehvide ebaühtlast kulumist, siis see n-ö kohustuslik ei ole.
Kasulik! Sillastend tasub teha ka siis, kui oled sõitnud läbi löökaugu.
Kui viivitad …
Mis saab siis, kui sillastendiga viivitad? Järgnevalt mõned enamlevinud tagajärjed.
- Veermikuosade liigne kulumine. Reguleerimata sillad tekitavad auto veermiku komponentidele (näiteks amortisaatorid ja vedrud) lisapinget, mis põhjustab nende enneaegset kulumist.
- Kehv juhitavus. Näiteks võib auto “kiskuda” või on rooli peale suuremat kurvi keeruline neutraalsesse asendisse saada.
- Rehvide kulumine. Valesti joondatud rattad võivad põhjustada rehvide ebaühtlast kulumist, mis tähendab, et neid tuleb tihemini vahetada.
Oma sõidukile saad sillastendi aja broneerida siin.
