Ikka võib juhtuda, et auto ei leia pikema aja jooksul kasutust ja jääb seisma. Hea, kui selleks puhuks on olemas kuiv, puhas ja soe garaaž, kuid kõigil seda ei ole ja masin tuleb õue ilma meelevalda jätta. Halb on, kui seda peab tegema talvel. Aga mida siis peaks teadma, et autot hiljem kasutades probleeme ei tekiks?

Ilm ei mõju kerele ja värvkattele hästi

Esimene, mis autot vaadates silma jääb, on muidugi selle kere ja värvkate. Ja kuigi värvkatte läige pole auto tehnilise seisukorra mõttes kõige olulisem, on mõistlik sõidukit ilmastiku otsese mõju eest siiski kaitsta. Selleks on saadaval erinevad autokatted.

Tasub teada, et autokatted pole kõik ühesugused. Näiteks odavamad katted on tehtud üsna tavalisest plastist, mis kaitseb küll pleekimise eest, kuid ei lase sõiduki pinnale kogunenud niiskust välja. Niiskus tähendab omakorda korrosiooni. Paremad katted on tehtud hingavatest materjalidest ning hoiavad sõiduki kenasti kuivana.

Enne kui sõiduk katte alla seisma jätta, on soovitatav see korralikult puhtaks pesta ja kuivatada, sest niiskus, mustus ja võimalikud soolajäägid võivad kõikvõimalikes vahedes ja pragudes korrosiooni algeid tekitada.

Tähelepanu kummidele!

See käib kõigi “autokummide”, nii rehvide kui tihendite kohta. Rehvidega pole enne sõiduki seisma jätmist vaja ette võtta suurt muud, kui pumbata need tavapärasest natuke rohkem täis. Põhjuseks asjaolu, et temperatuuri alanedes väheneb rehvides oleva õhu ruumala ja see tähendab rehvide tühjenemist. Lisaks võib õhk seisvatest rehvidest lihtsalt välja immitseda. Kui rehvid peaksid auto seismise ajal sedavõrd tühjenema, et velg vajub vastu maad, võivad need pikema aja jooksul praguneda või lameneda. See juba tähendab, et rehvid tuleb välja vahetada.

Natuke tähelepanu võiks pöörata ka tihenditele. Kuigi neid tehakse erinevatest kummisegudest ja nad on üldiselt pigem ilmastikukindlad, võivad seisva auto uksetihendid siiski kuivada ja praguneda. Seda saab vältida, pehmendades tihendeid spetsiaalse kummihooldusvahendiga.

Külm teeb seisvale akule halba

Talvel pikemaks ajaks välja seisma jäetud auto akule külm paraku head ei tee. Nimelt tühjeneb aku külmaga väga kiiresti, tühjenenud aku aga külma ei kannata ning seda mitte ainult sellepärast, et auto ei pruugi käima minna, vaid aku komponendid võivad füüsiliselt kahjustuda.

Seega ületalve välja seisma jäävalt sõidukilt on mõistlik aku lihtsalt eemaldada ja siseruumi viia. Veel enne seda tasub aku seisukord kas ise või teeninduses üle kontrollida. Näiteks geelakud on hooldusvabad, kuid mõningad pliiakud võivad vajada akuhappega täitmist. Samuti peaks aku korralikult täis laadima, milleks sobib eriti hästi kaasaegne nutikas autolaadija.

Kütusepaak täis

Üks pisike liigutus võib hiljem säästa suurest vaevast: enne kui jätta sõiduk pikemaks ajaks seisma, on kasulik selle paak kütust täis panna. Miks? Sest mida rohkem on paagis õhku, seda rohkem on seal veeauru, mis saab kondenseeruda paagi siseküljele. Tekkinud vesi ei kao aga olematusse, vaid satub kütusesse. Vesi kütuses tähendab aga probleeme sõiduki käivitamisel. Tegelikult ei kehti see soovitus vaid seisma jäetud sõidukite puhul: kondensvesi tekib tühjavõitu paaki ka igapäevases kasutuses olevatel autodel. Seega – paagid täis!

Uued elanikud?

Kuigi hiiri, rotte ja muid närilisi pole päevavalgel enamasti liikumas näha, ei ole nad maailmast kuhugi kadunud. Üks koht, kus nad end peita võivad, on ka kauaks seisma jäetud sõiduk. Samas võib oletada, et enamikule autoomanikest uute asukate sissekolimine suurt rõõmu ei valmista, sest närilised võivad autot kahjustada, ebameeldivat lõhna tekitavad aga igal juhul.

Seetõttu võib tekkida soov näriliste sissekolimise ohtu vähendada. Üks võimalus selleks on paigutada mõned hiire- või rotilõksud sõiduki alla ning mõned mootoriruumi ja salongi. Samuti võib salongi ning pagasi- ja mootoruumi panna näriliste mürki. Ütlematagi on selge, et hiiri ja rotte ligi meelitavaid toiduaineid ei maksa jätta isegi igapäevases kasutuses olevasse autosse, saati siis veel seisvasse masinasse.