Autoeksperdi blogi

Suvi pole enam kaugel: millised on peamised põhjused, miks auto kliimaseade enam külma ei puhu?

Foto: Shutterstock.

Pole kahtlustki, et palaval suvepäeval on autojuhi üks parimaid sõpru kliimaseade. Paraku aga ei pruugi sinu sõiduki kliimaseade peale pikka külma talve enam täie tervise juures olla – seadme sisse lülitades tuleb ventilatsiooniavadest külma õhu asemel hoopiski soe. Mis võib põhjuseks olla? 

Kuhu see külmaaine küll kaob?

Kliimaseadmete puhul on levinumaks probleemiks vähene külmaaine tase süsteemis. Kuigi tegu on sisuliselt kinnise süsteemiga, esineb seal paratamatult loomulikke kadusid. Keskmiselt väheneb külmaaine tase aastas 10–15 protsenti ning üldjuhul just talvel, kui tihendid on rabedad ja kuivad. 

Mõistagi ei saa kunagi välistada ka leket või elektroonilist riket. On üsnagi tavapärane, et mõni tihend, toru või andur on ajapikku saanud kahjustada. Sel juhul tuleks lasta kliimaseade usaldusväärses autoteeninduses üle vaadata, lekkekoht parandada ning uus külmaaine sisse panna.

Probleem võib olla ka kondensaatoris, mille ülesandeks on jahutada kõrgsurvega gaasilist külmaainet. Sinna võib olla sattunud nii palju tolmu ja mustust, et see on hakanud seadme tööd takistama. Parimal juhul on võimalik kondensaator puhtaks saada, ent kui probleem ei kao, tuleb vigane detail uue vastu vahetada.

Niisiis mõtle kindlasti järele, millal sa viimati sõiduki kliimasüsteemi lasid kontrollida. Kui eelmisest hooldusest on juba tükk aega möödas, siis mõistlik oleks lasta see spetsialistil üle vaadata.

Mida peaks teadma uute autode kliimasüsteemide kohta?

Oluline on veel rääkida kaasaegsete autode kliimaseadmetest. Nimelt pole nende süsteemis kasutusel enam keskkonnale kahjulikum R134a gaas, vaid uus R1234yf gaas.

Autoeksperdi tootejuht Rasmus Parv toob aga välja, et paljudel töökodadel ei ole võimekust uue gaasi süsteeme täita ning tehtud on ka pettusi, kus asendatakse uus R1234yf gaas vanema R134a gaasiga.

“See iseenesest on võimalik, kuna mõlemad gaasid on oma füüsikaliste omaduste poolest vägagi sarnased. Küll aga on R1234yf võõraste ainete, niiskuse ja happeliste ühendite suhtes tundlik. See on ka üks põhjuseid, miks ta on keskkonnale ohutu, kuna ta laguneb vabas olekus atmosfääris 11 päeva jooksul,” selgitab Parv.

“Samas näiteks vana gaas, mis hoiab oma keemilist koostist ülimalt hästi ning laguneb ligi 10 aasta jooksul atmosfääris. Kui nüüd R1234yf hooldamisel ei kasutata sobivaid materjale, võib tekkida kliimasüsteemis probleemid, mis meil varasemalt ei ole üldse olnud,” lisab ta.

Mõningatel juhtudel kasutatakse autode kliimasüsteemides ka R744 gaasi. Seal on üks huvitavamaid nüansse töörõhk, mis on nendes süsteemides 120 bari. Samas klassikaliste külmaainegaaside süsteemide töörõhk jääb alla 20 bari.

Parve sõnul kasutavad R744 gaasi näiteks elektriautod, MB S-klass ka Audi A8 ning hooldust sellistele süsteemidele teostatakse ainult margiesindustes.

Parim ennetaja on regulaarne hooldus

Kliimaseadme ülesanne pole mitte ainult külma puhumine, vaid ka liigse niiskuse eemaldamine sõidukist. Samas ei tohi niiskus jõuda kliimaseadme süsteemi sisse, sest siis võib juhtuda, et seade ei suuda õhku enam jahutada. Kui lülitad A/C sisse, aga see ei puhu enam külma õhku, võibki põhjus olla selles, et talvega on kliimasüsteemi kogunenud hulga niiskust.

Paha ei tee ka salongifiltri vahetus kord või kaks aastas. 

Kuigi enamik meist jahedal perioodil kliimaseadet eriti ei puutu, on mõistlik see siiski aeg-ajalt sisse lülitada. Sel viisil väldid enneaegseid rikkeid ning saad lahti ebameeldivast niiskusest. Oluline on kliimaseadet regulaarselt hooldada, ideaalis vähemalt kord aastas.

Seda saab lasta teha näiteks Autoeksperdis, kus vaadatakse üle kogu kliimasüsteem ja vajadusel lisatakse süsteemi õige kogus külmaainet või vahetatakse mõni kahjustada saanud osa uue vastu.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.