Kindlustusstatistika näitab, et Eesti autojuhtidele valmistavad väga palju muret sõiduki klaasidega seotud õnnetused. Keskeltläbi 4-5 aasta tagant juhtub iga autoga õnnetus, mis vajab esiklaasi parandust või vahetust.

If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuhi Taavi Kruusi sõnul pöördub koguni 40% juhtidest kindlustuse poole just klaasidega seotud murega, mis teeb sellest kõige sagedasema probleemi, millega kindlustusseltsidega ühendust võetakse.

Muidugi sõltuvad tekkivad õnnetused ja kahjud konkreetse juhi liikumistrajektooridest, sõitmise sagedusest, pikivahe hoidmisest ning näiteks teetöödest. “Pikaajaline kindlustuskahjude kogemus näitab, et igast täkkest areneb millalgi pragu, nii et kui klaasilt avastatakse täke, siis tuleb seda ühel hetkel ikkagi parandada või klaas vahetada,“ selgitab Kruus.

Pole sugugi ebatavaline, et kui pargitakse sõiduk näiteks kahe rattaga kõnnitee äärele, avastab juht mõne tunni pärast tagasi tulles, et klaasitäkkest on vahepeal välja arenenud suurem pragu.

„See juhtub sellepärast, et klaas on oluline ka auto kere vaates – nimelt 34% auto kere jäikusest kandub klaasile. Seega ei tasu klaasitäkkeid parandamata jätta,“ lisas Kruus.

Klaaside parandamise trendid on muutunud

Kui veel kümme aastat tagasi kasutati auto esiklaasi vigastuste puhul klaasitäkete parandust vaid üksikutel juhtudel, siis viimase kümne aastaga on see trend oluliselt muutunud.

„2011. aastal moodustas klaasitäkete parandamise osakaal kõigist esiklaasi kahjudest ainult 0,2%, nüüd aga valib juba 10,5% juhtidest klaasitäkete paranduse ega soovi kogu klaasi välja vahetada. Põhjamaades parandatakse niimoodi ligikaudu 30% klaasidest, nii et selle tasemeni on meil veel tükk maad minna,“ ütles Kruus.

Kliendid eelistavad klaasitäkete parandamist järjest enam mitmel põhjusel. „Paljud kliendid hindavad täkkeparanduse kiirust – kogu protsess võtab aega umbes pool tundi. Selleks pole vaja teha muud kui sõita näiteks lõunapausil klaasitöökojast läbi. Kui klaasil tekkinud kahjustus ei häiri otseselt juhi vaatevälja, on see lisafaktor, mis tavaliselt klaasiparanduse kasuks räägib,“ selgitas Kruus.

Järjest suuremat rolli mängib keskkonnateadlikkus

Pikaajalise staažiga juhid kogevad ikka ja jälle, et auto klaasile tekib täkkeid, mille puhul ei ole iga kord vaja kogu klaasi vahetada.

„Eks klaasitöökodades on tehtud selgitustööd, et parandatud klaas on sama tugev kui enne vigastust. Lisaks on aastatega tõusnud inimeste keskkonnateadlikkus. Autoomanikud saavad aru, et keskkonna vaates ei ole mõistlik iga väikese täkke pärast klaasi utiliseerida ja uut toota. Küllap on mõjutanud ka sõprade ja tuttavate kogemused, et klaasitäkke parandus püsis kenasti korras, nii saavad teisedki sellest julgust juurde,“ lisas Kruus.

If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuht rõhutas, et vigastatud autoklaasiga ei ole turvaline liigelda ja igal juhul on mõistlik esimesel võimalusel klaasitöökotta pöörduda. Kaskokindlustuse klientidel on klaasi parandused ja vahetused tavaliselt kindlustatud ilma omavastutuseta.