Ära riski: valesti kindlustatud sõidukiga äpitakso juht maksab õnnetuse korral kahjud ise kinni

Foto: Scanpix/Postimees/Sander Ilvest.

Autot kindlustades küsivad kindlustusseltsid alati lisaks sõiduki ja juhi andmetele ka seda, kas sõidukit kasutatakse takso sõitmise eesmärgil.

Teatavasti kehtib taksodele kõrgem kindlustusmäär, kuna taksojuhid on võrreldes teiste juhtidega ka rohkem liikluses ning tekitavad suurema tõenäosusega kindlustusjuhtumeid.

Kuid kui taksojuhid enda sõiduki ikkagi üldjuhul ka õiges kategoorias kindlustavad, siis kahjuks leidub ka selliseid juhte, eriti äpitakso sõitjate seas, kes seda kindlustusmaksetelt kokkuhoidmise eesmärgil ei tee.

Miks peaks ka äpitakso juht sõidukit taksona kindlustama?

If kaskokindlustuse tootejuhi Meelis Tara sõnul leiab kindlustusselts tegelikult automaatselt sõiduki kasutusvaldkonna üles, kui juht on sõidukile taksokaardi muretsenud.

Kui juht on otsustanud, et liiklus- ega kaskokindlustust tehes oma sõiduki õiget tegevusvaldkonda ei märgi ja hiljem õnnetusse satub, on kindlustusseltsil Tara sõnul õigus kahju hüvitamisest keelduda. Samuti võib valesti kindlustatud liisinguautoga taksot sõites tekkida probleeme liisingufirmaga.

Liikluskindlustuse puhul toob Tara välja veel asjaolu, et kui sõita autoga, millele pole üldse kindlustust ja sellises taksos saab kaasreisija ehk klient avariis vigastada, võib taksojuht sattuda olukorda, kus maksab aastaid vigastada saanud kaasreisijale valuraha. “See on päris riskantne asi, mida teha,” nentis Tara.

Kõrgemal kindlustusmaksel on põhjus

Liiklus– ja kaskokindlustuse maksete suurused põhinevad statistikal ja algoritmidel. Taksojuhid on statistiliselt kordades rohkem liikluses kui keskmised juhid ning põhjustavad ka rohkem kindlustusjuhtumeid.

Sama kehtib ka äpitaksode juhtide kohta, kuid selles osas on statistika isegi nukram. “Juhid, kes sõidavad tavalist taksot, on tegelikult vähem riskantsemad kui äpitaksode juhid,” ütles Tara.

Põhjus peitub Tara sõnul selles, et paljud äpitaksode juhid sõidavad taksot peale 8-tunnist tööpäeva, samas kui isegi bussi- ja veokijuhtidel on kindlad tööajad paika pandud. “Paljud äpitakso juhid teevad peale tööpäeva veel kaheksa tundi otsa, aga sõites. Mõni sõidab kuusteist tundi päevas. Samas näiteks bussijuhi maksimaalne sõiduaeg (millal buss liigub) on ööpäevas 9 tundi,” selgitas Tara ning lisas: „See kõik mõjutab kahjusagedust.”

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.