Iga viies parklaõnnetuse põhjustaja põgeneb sündmuskohalt

Ligikaudu pooled kõigist autodega seotud õnnetustest juhtuvad just parklates.Foto: shutterstock

Parklad on väga sagedased kohad, kus juhtub plekimõlkimisi. Ligikaudu pooled kõigist autodega seotud õnnetustest juhtuvad just parklates. Kurb tõsiasi on aga see, et paljud juhid ei suhtu nendesse juhtumitesse piisavalt tõsiselt.

If Kindlustuse läbi viidud uuringus selgus, et viiendik juhtidest on ühel või teisel kokku puutunud olukorraga, kus õnnetuse põhjustaja on sündmuskohalt lahkunud. See tähendab, et 13% juhtidest on kogenud, et õnnetuse põhjustaja lahkus, jätmata maha ühtegi märki. 3% õnnetustes osalenud juhtidest tunnistas, et nad on ise niimoodi käitunud. 3% juhtidest ütles, et nad on lahkunud sündmuskohalt, kuid jätnud märkme kannatanu kojamehe vahele, ning 2% tunnistas, et on leidnud sellise kirjakese kojamehe vahelt.

Ära lahku sündmuskohalt

If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuht Taavi Kruus ütleb, et tähtis ei olegi see, et juhid jõuaksid omavahel kokkuleppele, kes oli õnnetuses süüdlane. Oluline on õnnetus registreerida.

“Kõige halvem, mida juht teha saab, on sündmuskohalt lahkuda,” rõhutab Kruus. Tänu tunnistajatele, auto- ja turvakaamerate piltidele ning koostööle politseiga avastavad kindlustused kiiresti enamiku õnnetuste põhjustajaid. Siinkohal on oluline märkida, et kui juht otsustab sündmuskohalt lahkuda, siis peab ta tasuma hiljem politseile trahvi ning maksma ning tasuma nii enda kui kannatada saanud sõiduki remondi, sest kui juht on lahkunud, siis kindlustus teda enam aidata ei saa.

Paberilipik kojamehe vahel pole lahendus

Kindlasti ei ole pääsetee märkme jätmine auto kojamehe vahele. “Ka seda võib lugeda sündmuskohalt lahkumiseks,” kommenteerib Kruus. Selline teguviis võib osutuda mõttetuks, kui see saab näiteks vihmaga märjaks või kui keegi teine selle sealt ära võtab. 

Kui kannatanud ei ole võimalik leida, tuleb kindlasti helistada politseisse, et õnnetusjuhtum registreerida. Alles seejärel tohib Kruusi sõnul sündmuskohalt lahkuda.

Omavaheline kokkulepe ei too kasu kummalegi osapoolele

Uuringust selgus, et 22% juhtidest pole pidanud õnnetuse registreerimist vajalikuks, sest kahjustused on olnud väikesed ja juhid on jõudnud omavahel kokkuleppele.

“Meie kahjustatistikale tuginedes ulatub keskmine parklakahju lausa 900 euro kanti,” räägib Kruus, kelle sõnul ei ole nii mõistlik omavahel kokku leppida 100 eurose suuruses hüvitises.
Teisalt, kui inimene registreerib liiklusõnnetuse, võib tema kindlustusmakse tõusta paarikümne euro võrra, mis tähendab seda, et õnnetuse registreerimata jätmine ei ole kummagi osapoole jaoks mõistlik.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.