Igaühel võib ette tulla olukord, kus jalg mõnikord gaasipedaalil liiga raskeks läheb ja auto kiirus seetõttu lubatust suuremaks paisub. Paraku on suur osa õnnetustest tingitudki just ülemäära suurtest kiirustest. Kui avarii aga juba juhtunud on, tekib kohe küsimus – kuidas kindlustusselts sellesse suhtub, et liikluseeskirjadest kinni ei peetud, kas kindlustus kehtib?

Eestis on liikluskindlustus kõikidele sõidukitele kohustustuslik. See tagab, et õnnetuse korral hüvitatakse kahju saajale tekkinud kulud. If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuht Taavi Kruus ütleb, et liikluskindlustus kehtib alati.

“See tähendab, et kannatanu saab alati oma hüvitise. Liikluskindlustus ongi mõeldud just kannatanu kaitseks, olenemata sellest, kas süüdlane ületas kiirust, oli joobes vms.”

Ometi on olukordi, kus kindlustusselts ei pruugi õnnetuse põhjustaja eest kulusid hüvitada ja lõplik kahjusumma nõutakse süüdlaselt välja. Kruus kinnitab, et olenevalt asjaoludest, võib kindlustusselts kahju hiljem õnnetuse põhjustajalt välja nõuda. 

Ta selgitab: “Kui süüdlane oli kaine ja järgis liiklusreegleid, siis enamikel juhtudel ei pea ta ise hiljem kahjusid kinni maksma. Eksimine on inimlik ja seda ikka juhtub.” 

Küll võivad Kruusi sõnutsi tagasinõude tuua väga suured rikkumised, nagu näiteks joobes juhtimine, sündmuskohalt lahkumine ja kriminaalselt suur kiiruse ületamine. Niisiis, lisaks sellele, et kiiruse ületamine on ohtlik ja võib põhjustada avarii, toob see kihutajast õnnetuse põhjustajale hiljem suured kahjunõuded kaela.