Pole just haruldus näha, et mõni inimene on kõrvalistmel sõitva auto armatuurlauale oma väsinud jalad toetanud, et mõnusalt lõõgastuda. Paraku ei tea kõik, et tegemist on väga mõtlematu ja ohtliku tegevusega. Sama halb mõte on käsi või pea sõidu ajal auto aknast välja pista, sest oht end vigastada on suur.

Kaasaegsed autod on küll turvalised, aga vaid siis, kui autos mõistlikult käituda. Väga levinud halbadel harjumustel, nagu juhi kõrvalistmel jalad armatuurlauale asetada või käsi aknast välja pista, võivad olla üpris kurvad tagajärjed.

Vähegi moodsamates autodes on õhk- või turvapadjad, mis asuvad armatuuris ning mis õnnetuse korral plahvatades on igati kasulikud ja elupäästvad elemendid. Kui kaasreisija otsustab aga oma jalad armatuurile panna, siis võivad need elupäästvad padjad ülimalt ohtlikeks osutuda ja näiteks avarii korral jalad kukla taha lüüa.

Plahvatusel on meeletu jõud

If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuht Taavi Kruus ütleb, et jalgade armatuurile panemine on üks eriti ohtlik tegevus. “Kuigi pikast sõidust võivad jalad kangeks muutuda ja soov jalgu sirutada on suur, siis tasuks hoopis paus teha ja pisut ringi kõndida,” soovitab ta selle asemel.

Õhkpadja plahvatusjõud on meeletu. Tavaliselt võtab turvapadja täielik avanemine aega 0,01 kuni 0,05 sekundit ja see liigub inimese suunas kiirusega 300 km/ h. Seetõttu polegi ime, et kui turvapadi peaks avanema ja inimene ei istu autos nii, nagu ette on nähtud, võib see väga tõsiseid vigastusi tekitada.

Kui õhkpadi peaks plahvatama jalgade all, siis on tõenäosus üsnagi suur, et hästi see ei lõppe. Lisaks rasketele jalavigastustele on selline õnnetus lõhkunud ära puusad, jalad löövad hooga puruks ka näo ja kõik muu sellega kaasnev õudus. Mitte ilmaasjata pole reeglit, et beebi turvahälli esiistmele asetamisel tuleb kindlasti veenduda, et turvapadjad oleksid välja lülitatud.

Jäsemed püsigu sõidu ajal autos sees

Kruus soovitab ka pea või käte autoaknast välja küünitamise osas ettevaatlik olla, sest sõidu ajal peaks inimene ikka autos sees püsima. Isegi kui midagi eriti hullu ei juhtu ja jäset vastu posti või teist mööda tuhisevat sõidukit ära ei löö, võib juba päris väike lendav ese inimesele viga teha. “Kasvõi mööduva auto ratta alt lendav kivike või siis mõni suurem põrnikas võib suurel kiirusel käele palju haiget teha,” toob Kruus näite.

Kokkuvõtteks on lahendus tegelikult väga lihtne – kaassõitja peaks hoidma oma jalgu seal, kus nende koht ja püsima auto salongis ning juhi asi on seda kõike talle vajadusel meelde tuletada.

Eeskujulik juht teab ka seda, et autol peab olema sõlmitud kohustuslik liikluskindlustus. Kes soovib oma autot veelgi enam kaitsta, tasub uurida ka kaskokindlustuse võimalusi.