If Kindlustuse statistika näitab, et viimase 12 kuu jooksul esineb keskmiselt 1000 kuni 1500 kaskokahju õnnetust kuus. Kõige sagedasemad on klaasikahjud, mis moodustavad igakuiselt keskmiselt 40% kõikidest juhtumitest. Kevadisel tipphooajal – aprill, mai – võivad klaasikahjud moodustada ka kuni 55% kõikidest kaskokahjudest.
Klaasikahjudele järgnevad mõnele objektile, näiteks väravale, maja seinale, aiapostile, otsa sõitmine (18% juhtumitest). Veidi vähem (14%) on kaskojuhtumi põhjuseks pargitud sõidukite vigastamine.
Ehk veidi üllatavalt moodustavad 12% keskmise kuu kahjude põhjustest kokkupõrked teiste sõidukitega. See tähendab, et tegu on küll liikluskindlustuse juhtumiga, kuid põhjustaja taastab enda sõiduki kaskokindlustuse abiga. Sügisel ja talvel (oktoober kuni detsember) esineb tavaliselt rohkem ka loomadele otsasõite, mis moodustavad nendel kuudel 9-11% ja ülejäänud aastaaegadel umbes 7% kõikidest kaskokahjudest.
Kindlustusseltsile on kõige kulukamad juhtumid muidugi mõista kokkupõrked teise sõidukiga ning Ifi viimase aasta kuuest suurimast kahjust on viis tükki seotud teelt välja sõitmisega. Selliste suurte juhtumite puhul kaalutakse tihtipeale tõsiselt ka seda, kas üldse sõidukit taastada või mitte.
Viimase 12 kuu suurimate kahjude seast on sõiduki varguseid registreeritud vaid üks, mis on omaette positiivne näitaja, kuna annab aimu sellest, et politsei, erinevate ametkondade ja kindlustusseltsi uurijate järjepideva töö tulemusena on tänavu autovargusi Eestis teistest Balti riikidest tunduvalt vähem.
