Kindlustusselts annab nõu: kuidas kaitsta ennast talviste liiklusohtude eest?

Foto: Shutterstock.

Sügis ja talv on kahtlemata kõige ohtlikumad aastaajad liikluses – seda nii autojuhtidele kui ka jalakäijatele. Sellest tulenevalt peab If Kindlustus oluliseks jagada paar soovitust, kuidas autojuhina tagada enda ja kaasliiklejate turvalisus.

Korralikud rehvid on kriitilise tähtsusega

Talvistes tingimustes ohutult liiklemiseks tuleks valida oma autole sobivad rehvid. Selleks sobivad nii naast- kui lamellrehvid, mille vahel valimine taandub suuresti autojuhi vajadustele.

Reeglina soovitatakse naastrehve maanteedel sõitvatele autojuhtidele ning lamellrehve peamiselt linnas liiklejatele. Kindlasti tasuks rehvide puhul veenduda nende seisukorras, sealhulgas rehvimustri sügavuses ja tähele tuleb panna, et rehv ei oleks liiga vana.

Kui eelmisel talvel eelistas 62% Eesti juhtidest sõita naastrehvidega ja 37% lamellrehvidega, siis tänavu on inimeste eelistustes märgata suuri muutusi. 55% juhtidest kasutab lamellrehve ja 43% naastrehve.

Naastrehve võib kasutada 15. oktoobrist 31. märtsini. Lamellrehvid võivad all olla küll aastaringselt, ent kuna soojaga on nende omadused kehvemad ning rehvid ka kuluvad kiiremini, tasuks need siiski kevade saabudes suviste vastu välja vahetada.

Igal aastaajal erinevad probleemid

Statistika põhjal esineb talvisel perioodil sõidukitega enim elektriprobleeme, avariidega seotud väljatõmbamisi ning muresid lukkude ja alarmiga. Seevastu näiteks suvele on iseloomulikumad hoopis rehvidega seotud probleemid, mootoririkked ning roolisüsteemi ja -vedrustusega seotud mured.

Esimene lumi tuleb alati ootamatult. Viimaseid aastaid omavahel võrreldes on aga näha, et ootamatuse aste võib mõneti erineda: on aastaid, kus lumi on tulnud väga ootamatult ning kahjude arv on seega teinud väga hüppelise kasvu. Samas on on ka juhtumeid, kus ootamatult saabunud talv toob kaasa vaid liikluskahjude mõõduka tõusu. Liikluskahjude põhjal kasvab toimunud õnnetuste hulk keskmiselt 15%.

Valmista auto ette

Hommikul napib tavaliselt ootamatusteks aega ning nii võib unise peaga lihtsalt ununeda, et öösel alla sadanud lumi on katnud ka auto. Nii võib liikluses sageli “mütsikestega” autosid märgata, mille omanikud on puhtaks pühkinud vaid eriti hädavajalikud pinnad. Sellised “mütsikesed” kujutavad ohtu nii sõidukijuhile endale kui ka teistele liiklejatele. 

Pidurdades võib lumi vajuda esiklaasile ja juht ei näe enam teed. Samuti võib suurtel kiirustel katusel olev lumi ja jää lennata teistele autodele pihta.

Siit ka soovitus: varu hommikul aega, seda ka oma auto jaoks. Samal ajal, kui mootor soojeneb, saad sina hoolikalt nii auto kere, klaasid kui tuled puhtaks pühkida. Nii on kindlam sõita nii endal kui ka nendel, kes sinuga koos liiklevad.

Hoia pikivahet

Kuna talvised tingimused toovad endaga kaasa ka kehvema nähtavuse ning libeda, tasub nii linnas kui maanteel hoida teiste autodega mõistlikku pikivahet.

Samuti võiks võimaliku möödasõidu puhul kaaluda, kas see on antud oludes kõige mõistlikum samm ning kui ohtlik või ohutu see teistele liiklejatele on. Olgu siinkohal öeldud, et pidurdusteekond võib talvistes oludes mitmekordistuda, mistõttu võib juht oma võimeid kergesti ülehinnata.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.