Kevad on liikluses klaasikahjude hooaeg. If Kindlustuse viimase viie aasta statistika näitab selgelt, et ligikaudu kolmandik aastas toimuvatest klaasikahjudest leiavad aset just kolmel kevadkuul.
Kokku moodustavad klaasikahjud kevadeti pea poole kõigist kaskokahjudest. Teistel perioodidel on klaasikahjude osakaal aga ligi kolmandik, mis näitab, et kevad on autoklaaside jaoks tõesti ohtlik aeg.
Klaasikahjude põhjustajaid on muidugi palju, kuid kevadega kaasnevad ilmastikutingimused ja temperatuurimuutused aitavad neile omajagu kaasa.
Suuresti jagunevad kevadised klaasikahjud põhjuste järgi kolme kategooriasse:
- Kivid kevadisel teel – ligi 90% juhtumitest, mis viivad klaasi parandamise või vahetamiseni, saavad alguse eesoleva või vastutuleva auto poolt üleskorjatud kivi paiskumisest õhku ja sellega kokkupõrkest. Kevadeti on teedel mitmest ehitustöödest, pindamistest ja talvest jäänud mustusest kive enim ja sellest tingituna esineb ka rohkem õnnetusi.
- Temperatuuri mõju esiklaasile – külma või jäätunud klaasi soojendamine on tihti üheks mõjutajaks, kuidas juba tekkinud kivitäkkest areneb aknale pragu. Lisaks tekitab akende puhastamine kaabitsaga klaasile lisapingeid ja võimalikke pragusid.
- Löökaugud – kevadeti läbi löökaukude sõites võib see tekitada juba olemasolevast täkkest aknale prao.
Klaasikahjud ei tohiks tegelikult kaskokindlustusega sõidukite omanike jaoks suurt peavalu parandada, kuna täkke või mõra korral saab selle If Kindlustuse kasko korras üldjuhul ilma omavastutuseta korda teha.
Kindlasti ei tasuks klaasitäkke parandamisega oodata, kuna teatavasti võivad isegi pisikesed täkked areneda põrutuste ja temperatuuri muutuste tõttu edasi suuremateks pragudeks, mis võivad nõuda juba terve esiklaasi vahetamist.
Kui avastad autoklaasil täkke, pöördu esimesel võimalusel klaasiteeninduse poole, et jätkata turvalist liiklemist. Väiksema täkke parandamisele kulub vaid mõnikümmend minutit ning tavaliselt pole selleks eraldi vaja aega ette broneerida.
