If Kindlustuse blogi

Kipud kihutama? Siin on üks võimalus, kuidas seda vältida

Foto: Shutterstock

Lugege see lugu läbi. Siin ei ole maailmamuutvaid avastusi, küll aga väga, väga olulisi meeldetuletusi. Paar minutit lugemist ja mõtlemisainet.

Seda, et liiga kiire ja hooletu sõit võib põhjustada õnnetuse, teavad isegi kõik need, kellel endal lubegi pole, näiteks lapsed. See on loogika ja terve mõistus. Autojuhtidele pole vaja seda õpetada.

Mida on vaja, on roolis olijatele pidevalt meelde tuletada, et see on päriselt ka nii. Kiirusepiirangud, kohustus- ja hoiatusmärgid – see kõik on selleks, et õnnetusi aina vähem juhtuks.

Korrektne möödasõit võtab kuni 2,5 kilomeetrit

Autogeeniuse portaalis kirjutati möödasõidu kohta nii:

“Liiklusest täiesti vabal teel kulub 70 km/h sõitvast autost möödasõidule kiirusega 90 km/h koos piisava ohutusvaruga (30 meetrit enne ja pärast) ca 300 meetrit. Tegelikult sõidavad sulle autod kogu aeg vastu: tuues mängu 90 km/h vastutuleva auto ja 7-sekundilise ohutusvaru vastutulijaga, muutub olukord drastiliselt – sul vaja vähemalt 800 meetrit vaba ruumi vastutuleva autoni, et möödasõit ohutult sujuks.

Enamus juhtudel hakatakse mööda sõitma 80-85 km/h eesliikuvast autost ja kui sa seejuures üritad möödasõitu kiirusega 90 km/h, on sul vaja 2500 meetrit ehk kaks ja pool kilomeetrit vaba ruumi!”

See tähendab, et kui tegemist on tiheda liiklusega maanteega, kus möödumine on koguaeg, kas keeruline või pea võimatu, siis on mõistlikum sõita sama tempoga, mis eessõitja ja jõuda lihtsalt mõned minutid hiljem kohale.

Miks tehakse möödasõite?

Täiesti arusaadav on, et veoauto või ka tavalise sõiduauto taga on halb sõita, sest nähtavus on kehv ja halva ilmaga ka esiklaas pidevalt sodine. Tahaks mööda minna ja siis rahulikult edasi sõita.

Selle vastu aitab õige pikivahe hoidmine. Eriti lihtne on see püsikiiruse hoidjaga ja lausa ideaalne, kui auto oskab ka eessõitjaga distantsi hoida.

Inimlikult võib mõista soovi mööda minna, aga iga juht peab hindama reaalseid olusid ning mõtlema, kas tema minutid on olulisemad kui kaasteeliste elud? Eriti, kui sa tead, et kohe on su ees järgmine auto ja siis järgmine.

Kas sõita 85 km/h või 90 km/h, siis Eestis räägime me enamike distantside puhul ajakaotusest umbes 5 minutit.

Oled sa maanteel midagi sarnast kohanud?

Kui kõik see eelnev ei veena, siis mõtle, mida sa tunned ise, kui pimedal sügisõhtul ja kolonnis sõites, toimub sinu kõrval napikas. Keegi üritab möödasõitu, ei jõua ning vastutuleva autoga kokkupõrkest päästab ainult see, et ta julmalt sinu ette reastub.

Rohkelt pidurdamist, signaalitamist, vandumist ja surnud närvirakke, lisaks pulss laes ja tuju läinud. Ei ole ju lahe? Veel hullem, kui sina oled see vastutulev auto ja näed enda sõidureas teise auto tulesid lähenemas…

Ära siis ise ole seesama inimene, kes lihtsalt PEAB mööda saama, isegi kui läheb napikate tegemiseks. Mõtle – sa võidad mõne üksiku minuti, aga hävitad enda ja teiste liiklejate närve ning halvemal juhul ka elusid. Sa ei taha, et sulle seda tehakse, ära siis tee ise ka.

If on Põhjamaade juhtiv kahjukindlustusselts, kellel on Põhjamaades ja Baltikumis kokku üle 3,6 miljoni kliendi.

Märksõnad: , , , ,

Üleskutse

Aita meil Autotundi teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan saadet Kuulan Autotundi

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.