Kulge ettevaatlikult: õnnetusi metsloomadega tuleb ette aina sagedamini

Suur hulk Eesti teedest kulgeb läbi metsade ning see tähendab, et oht mõne metsloomaga kokku põrgata on suhteliselt suur.Foto: Shutterstock.

If Kindlustuses möödunud aastal tehtud analüüsi järgi on kindlustusselts viimase aasta jooksul registreerinud 1023 loomale otsasõitu ning aastaga on otsasõitude arv kasvanud 12%.

Loe, millised loomad satuvad kõige tihedamini auto ette ning kus juhtub õnnetusi kõige rohkem.

Milline loom satub kõige sagedamini auto ette?

If Kindlustuse andmetel satub liiklusõnnetustesse kõige rohkem kitsi, jäneseid ja põtrasid.

If Kindlustuse liikluskindlustuse tootejuhi Reet Veilbergi sõnul võiks ju eeldada, et mida aeg edasi, seda paremini suudetakse metsloomi teedelt eemal hoida, aga paraku see nii ei ole. Ning kui võtta arvesse ka seda, et lausa 72% õnnetustest juhtub kitsedega, siis on tegemist ikkagi tõsiste avariidega, kus kannatada saavad nii loomad, autojuhid kui ka kaasreisijad.

“Kahjuks on vägagi tavaline, et selline õnnetus lõpeb looma surmaga, aga ka autojuhid ja kaassõitjad on saanud sellistes õnnetustes tõsiselt vigastada või isegi kaotanud elu,“ selgitas Veilberg.

Kui kõige sagedamini satuvad liiklusõnnetustesse kitsed, siis teisel kohal on selles kurvas pingereas jänesed (6,5% õnnetustest) ja kolmandal kohal põdrad (6,4%).

Jänestega seotud õnnetuste puhul on oht inimestele ja autodele väiksem, kuid kokkupõrked põtradega toovad tavaliselt kaasa kõige enam tervisekahjustusi ja ohtu inimeste elule. Ka autode kahjud ulatuvad sel juhul keskmiselt 4500 euroni, mõnikord lausa 30–40 000 euroni.

Kitsede, jäneste ja põtradega seotud õnnetustele järgnevad õnnetused rebaste, kährikute ja metssigadega. Nende õnnetuste sagedus moodustab kõigist loomadega seotud õnnetustest pigem protsenti.

Õnnetuste arv on enim sagenenud Pärnumaal

If Kindlustuse andmetel on metsloomadega seotud õnnetused Pärnumaal aastaga sagenenud ligi kaks korda. Õnnetuste arvu olulist suurenemist oli märgata ka Valgamaal (kasv 73%), Võrumaal (58%), Viljandimaal (26%), Saaremaal (24%) ja Järvamaal (23%).

„Kui kitsede ja rebastega juhtub enim õnnetusi Harjumaal, kus on kõige rohkem autosid, siis just Pärnumaal toimub kõige enam õnnetusi põtrade ja kährikutega.

Jäneseid satub õnnetustesse kõige rohkem Lääne-Virumaal. Seega loomaliikide vaates on maakonniti teatud erinevused, kuid laiemalt vaadates on peamisi faktoreid siiski liiklusaktiivsus, millest tulenevalt juhtub mõnes piirkonnas rohkem õnnetusi,“ lisas Veilberg.

Kuidas käituda, kui juhtus õnnetus?

Väga tihti ei olegi autojuhil võimalik vältida kokkupõrget ootamatult teele ilmunud loomaga. Küll aga tuleb meeles pidada, kuidas pärast õnnetust tegutseda.

Inimvigastuste korral peab viivitamatult helistama häirekeskusesse telefonil 112. Vigastatud või hukkunud loomast tuleb aga informeerida Keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313. Õnnetuse aitab registreerida kindlustusselts.

“Kui autol on kaskokindlustus, siis korraldame sõitjate transpordi ja auto pukseerimise ning kannatada saanud sõiduk parandatakse,“ selgitas Reet Veilberg.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.