Enamik väiksemaid kõkse ja mõlkimisi ei sünni mitte reeglite rikkumisest või pahatahtlikkust käitumisest, vaid inimlikust eksimusest. Ei tunne auto mõõte, miski segab vaatevälja, mõtted on mujal või mõni muu faktor.
Samas on ka väiksel riivamisel kannatanu jaoks väga ebameeldivad tagajärjed. Kole kriips auto küljel ei sega sõitmist, aga on väga häiriv ning võib lõpuks ka roostele vastuvõtlikuks muutuda.
Seega see, mis põhjustaja jaoks on “ah, ei ole hullu midagi, väike kriips ju”, võib teisele poolele maksta sadu eurosid ja rohkelt aega ning muret.
Kuidas käituda, kui avastate parklas vigastatud sõiduki?
Kui teine osapool on sündmuskohal, siis toimige nagu tavalise liiklusõnnetuse puhul – täitke liiklusõnnetusest teavitamise vorm ning teavitage juhtunust kindlustusandjat. Kahju hüvitab õnnetuse põhjustanu liikluskindlustus. Kui liiklusõnnetus on korrektselt vormistatud, siis võib kannatanu pöörduda kahjude hüvitamiseks ka enda kindlustusandja poole.
Kui põhjustaja on lahkunud tuleb juhtunust teavitada politseid ning võimalusel paluge pealtnägijate kirjeldusi juhtunu kohta. Kui süüdlast ei tabata, hüvitab kahju kannatanu kaskokindlustus (selle olemasolul).
Kuidas käituda, kui õnnetul kombel ise kellegi sõiduki rihite?
Oodake teise sõidukijuhi saabumist ning täitke liiklusõnnetusest teavitamise vorm. Kui ootamine venib pikale või on ikka väga kiire lahkumisega, saab teist osapoolt juhtunust teavitada politsei kaudu.
Isegi kui politsei kohe ei saa teist poolt kätte, siis on fikseeritud, mis juhtus ja kus juhtus ning jätke enda kontaktid. Kindlasti pildistage ka olukord üles, et juhtunu asjaolud oleks võimalikult selged.
Mitte mingil juhul ärge piirduge vaid sellega, et jätate kojamehe vahele enda kontaktid. Need võivad tuulega ära lennata, vihmaga loetamatuks muutuda või ei pane teine pool neid tähelegi. Sellisel juhul pöördub ta oma murega politseisse ja teie võite jääda süüdi sündmuskohalt põgenemises.
