Keegi meist ei taha vabatahtlikult sattuda autoõnnetusse. Isegi kõige kergemast plekimõlkimisest tasub hoiduda. Kuna keegi meid otseselt õnnetuseks ette ei valmista, siis kipub šoki seisundis ka vahel mõni elementaarne asi meelest minema. Mis on suurim viga, mida võib õnnetuses kannataja teha?

“Kui oled õnnetuses kannatanu, siis kõige suurem viga on see, kui õnnetus jääb fikseerimata,” räägib If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuht Taavi Kruus. See tähendab, et kui kohapeal tunnistab õnnetuse põhjustaja oma süüd, kuid juhtunu kohta ei koostata liiklusõnnetuse teadet ei digitaalselt ega paberil ja minnakse lihtsalt laiali. “See on endiselt väga suur ja levinud probleem, et õnnetuse asjaolud ei saa korralikult fikseeritud,” nendib Kruus.

Hiljem on aga süüdlast väga keeruline tabada. “Halvimal juhul ei tunnista ta enam oma süüd ja igasugune varasem suusõnaline kokkulepe ei maksa siis enam midagi,” selgitab Kruus. See võib hiljem segadust tekitada ja raskendada osapoolte hüvitise saamist kindlustuselt.

Kui õnnetuse põhjustaja koha peal tuvastatud ei saa, siis ei tasu osapooltel liiga pikalt vaidlema jääda, vaid tuleb juhtunust teavitada politseid, kes annab edasised juhised. 

Kruusi sõnul ei ole harvad ka olukorrad, kus hiljem järgi mõeldes hakkavad osad õnnetuse põhjustajad taganema oma esialgsest seisukohast ning enam süüd omaks ei võta. 

Olles liiklusõnnetuses kannatanuks, tuleks kindlasti vältida igasuguseid kokkuleppeid, mida õnnetuse põhjustaja võib pakkuda. Näiteks lubadust maksta ise kahjud kinni ja kindlustusse mitte teatada või lubadust ise sõiduk mõnes töökojas oma kuludega remontida.

Tasub meeles pidada, et kliendil tuleks kindlustusandjat informeerida esimesel võimalusel, see ei tähenda alati tingimata ühte tööpäeva ehk mingeid päevi ega tunde kuhugi märgitud ei ole. Kui teatamine toimub mõistliku aja jooksul, siis probleeme ei teki.

Kui soovid oma autot kaitsta kaskokindlustusega, siis selle hinda saad arvutada siit.