Hiljuti läbi viidud If Kindlustuse uuringust selgus, et viiendik juhtidest on puutunud kokku olukorraga, kus õnnetuse põhjustaja on sündmuskohalt lahkunud. Ifi sõidukikahjude grupijuht Taavi Kruus rääkis, kui tihti inimesed sündmuskohalt põgenevad ja miks seda tehakse. 

Olukorras, kus liikluses põrkavad kokku kaks autot, on sündmuskohalt lahkumine äärmiselt haruldane. Kõige levinumateks juhtumiteks, kus inimesed sündmuskohalt põgenevad, on Kruusi sõnul juhtumid, kus kahju saajat ei ole sündmuskohal, näiteks kui sõidetakse otsa pargitud autole. “Ära minnakse enamasti seetõttu, et soovitakse vastutusest kõrvale hoida,” sõnas Kruus. 

If Kindlustuse uuringu andmetel on 13% juhtidest kogenud, et õnnetuse põhjustaja lahkus sündmuskohalt jätmata endast maha ühtegi märki. 3% õnnetustes osalenud juhtidest tunnistas aga, et nad on ise niimoodi käitunud. 3% juhtidest ütles, et nad on lahkunud sündmuskohalt, kuid jätnud märkme kannatanu kojamehe vahele ning 2% juhtidest tunnistas, et on leidnud sellise kirjakese kojamehe vahelt.

Enamjaolt kardetakse lisakulutusi 

“Inimesed kardavad liialt, et kindlustuse hind läheb kallimaks, kuigi tegelikkuses see õnnetuse tagajärjel märkimisväärselt kallimaks ei lähe,” selgitas Kruus. Kui lahkumine kas videolindilt või pealtnägijate abiga tuvastatakse, tuleb juhil kõik kahjud oma taskust kinni maksta.

Kruus tõi välja, et mõnikord võib juhtuda, et inimesed lihtsalt ei märka parklas tehtud kahju, ning paneb kõigile südamele, et alati tasub olla tähelepanelik, et suuri lisakulusid hiljem vältida.

Õnnetus tuleb paberil fikseerida

Kui inimesi viga ei ole saanud ja osalised on ühel meelel selles osas, kes õnnetuse põhjustas, tuleb õnnetus paberil fikseerida ning osaliste poolt allkirjastada. Kõige mugavam on seda teha, täites avalduse „Teade liiklusõnnetusest“. 

Kui sul sellist avaldust käepärast võtta ei ole, siis võid jäädvustada õnnetuspaiga koos ütlustega nutitelefoniga või kirjutada paberile:

• juhtumi kirjelduse koos skeemiga
• juhtide ja sõidukite andmed
• kinnituse, et mõlemad juhid on kirjapanduga nõus

Pärast õnnetuse fikseerimist ning dokumendi allkirjastamist võib sõidukitega sündmuskohalt lahkuda. Enne sõidu alustamist peaks aga veenduma, et sõidukiga liiklemine on ohutu.

Ära sõlmi kergekäeliselt kokkuleppeid

„Mõnikord arvavad inimesed ekslikult, et parem on teha omavaheline kokkulepe ja tasuda kannatanule näiteks 100 eurot. Samas jätavad inimesed teadvustamata, et igasuguse kriimustuse ja mõlgi parandamine võib väga lihtsalt maksta ligi 500 eurot, kusjuures meie kahjustatistikale tuginedes on keskmine parklakahju väärt lausa ca 900 eurot ja teiselt poolt, kui inimene registreerib liiklusõnnetuse, võib tema järgmise aasta kindlustusmakse tõusta ligi paarkümmend eurot. Seega on antud 100 euro pakkumine nii süüdlasele kui kannatanule vähemalt 5 korda halvema tulemusega kui õnnetus korrektselt vormistada,“ selgitas Kruus.

Registreeri õnnetus ka siis, kui kannatanut ei leia

Ka need juhid, kes lahkuvad sündmuskohalt, kuid jätavad märkme auto kojamehe vahele, käituvad väga valesti.

Seda võib kvalifitseerida sündmuskohalt lahkumisena. Kannatanu kojamehe vahele kirja jätmine võib osutuda mõttetuks, kui näiteks vihmaga saab see märjaks või kui keegi teine selle sealt vahelt ära võtab. Kui kannatanut ei ole võimalik leida, tuleb kindlasti helistada politseisse ja enda kindlustusseltsi, et õnnetusjuhtum registreerida. Alles seejärel tohib sündmuskohalt lahkuda.

Selleks, et kaitsta oma autot võimalike kahjude vastu kõige paremini, on mõistlik valida enda sõidukile kaskokindlustus.