If Kindlustuse blogi

Statistika: millised on kõige levinumad kindlustusjuhtumid erinevatel aastaaegadel?

Foto: Scanpix/PM/Erik Tikan.

Kindlustusseltsidel on käed-jalad tööd täis aastaringselt, iga päev ja iga kell, sest liiklus ei seisa ning isejuhtivate autode utoopiast oleme veel üpris kaugel.

Statistikat vaadates on aga selge, et vähemalt ei tule kindlustusseltsidel tegeleda 365 päeva aastas täpselt samade juhtumitega. Ilma ühegi üllatuseta on suurimaks faktoriks kindlustusjuhtumite liigis ja sageduses aastaaeg ja sellest tulenev ilmastik.

Igal aastaajal oma trendid

Viimase kolme aasta statistika põhjal on – jällegi, ilma ühegi üllatuseta – selge, et suurima osakaaluga kõikides kindlustusjuhtumitest moodustavad kõiksugu klaasikahjud, vaatamata aastaajale. Mõningal määral klaasikahjude osakaal siiski kõigub: näiteks kevadeti (märtsist maini) moodustavad need 45% kõikidest kahjudest, kuid talvekuudel (detsember-veebruar) 37%.

Ainult klaasikahjusid võrreldes on vahe aastaaegade kaupa isegi suurem: kevadeti on sügise ja talvega võrreldes keskmiselt 70-110% rohkem klaasikahjusid kuus (640 kuu kohta vs 300 sügisel ja 387 talvel).

Kevadeti on lisaks klaasikahjudele rohkem ka pargitud sõidukite kahjusid. Suve ja talvega võrreldes on pargitud sõidukite kindlustusjuhtumeid kevadeti keskmiselt 10-15% rohkem, kuid sügisega võrreldes isegi 50% võrra enam.

Sügis on omakorda kõige ohtlikum aeg metsloomade jaoks, kuigi mitte kuigi märkimisväärsel hulgal. Keskmiselt jõuab If Kindlustuseni 55-70 metsloomadega seotud kindlustusjuhtumit kuus aastaringselt.

Lumistel ja jäistel talvekuudel on mõistagi kõige rohkem teelt väljasõite ja kokkupõrkeid. Võrreldes suvega on talvel selliseid juhtumeid 42% võrra rohkem ning sügisega võrreldes isegi 59% rohkem.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.