Kõigile peaks olema selge, et sõidu ajal on ohtlik tegeleda mistahes muuga peale auto juhtimise. If Kindlustuse läbi viidud uuringust selgus, et enamik juhte kasutab siiski sõitmise ajal telefoni.
Uuring viidi läbi nii Eestis, Lätis kui Leedus ning igast riigist osales ligi 1000 inimest. Vastustest selgus, et vaid 32% inimestest ei kasuta sõidu ajal telefoni. Need, kes selle sõidu ajal kätte võtavad, kasutavad seda peamiselt navigatsiooniseadmena või helistamiseks. Samuti kuulatakse telefonist muusikat ja mõned küsitluses osalejad tunnistasid, et kirjutavad sõidu ajal sõnumeid või sirvivad veebilehti.
If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuhi Taavi Kruusi sõnul on ka kindlustusjuhtumeid vaadates selge, et sõidu ajal tegeletakse kõrvaliste asjadega. Mitmed õnnetused on juhtunud seetõttu, et juht ei pööranud liiklusele mingil hetkel tähelepanu.
Tegu pole vaid noorte juhtide probleemiga
Uuringust selgus, et kõige aktiivsemalt kasutavad roolis telefoni 25–44 aasta vanused inimesed (74% juhtidest), neile järgnevad juhid vanuses 45–54 (67%). Teistest vähem kasutavad roolis telefoni 18–24 aastased (62%) ja 55–64 aastased (59%).
Mehed kasutavad roolis telefoni aktiivsemalt (73%) ja naised mõnevõrra vähem (63%). Haridustasemete vaates erinevusi pole, küll aga selgus, et kõrgema sissetulekuga inimesed kasutavad telefoni roolis märksa rohkem.
Inimestest, kelle sissetulek pereliikme kohta ületab 700 eurot kuus, kasutab telefoni 75 protsenti, madalama sissetulekuga juhtide puhul on see näitaja 50–60%. Kõrgema sissetulekuga inimesed kasutavad telefoni roolis teistest enam kõigil otstarvetel.
Uuringust selgus ühtlasi, et kui laias laastus kasutatakse Balti riikides autojuhtide poolt telefone navigatsiooniseadmena, siis Eesti juhid teevad autoroolis lõunanaabritest enam telefonikõnesid ning kuulavad rohkem telefoni kaudu muusikat.
