If Kindlustuse blogi

Uuring: iga viies parklaõnnetuse põhjustaja põgeneb sündmuskohalt

Foto: Shutterstock.

Suur suvi on käes ja paljud inimesed liiguvad ringi oma autodega. Pargitakse nii kaubanduskeskuste kui ka randade juures, kus juhtub liigagi tihti õnnetusi. If Kindlustuse poolt läbi viidud uuringust selgus, et parklates on autodega õnnetusi juhtunud koguni kolmandikul Eesti juhtidest.

If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuhi Taavi Kruusi sõnul juhtuvad ligikaudu pooled kõigist autodega seotud õnnetustest just parklates. Paraku ei võta paljud juhid selliseid õnnetusi piisavalt tõsiselt.

Uuringust selgus, et viiendik juhtidest on ühel või teisel viisil kokku puutunud olukorraga, et õnnetuse põhjustaja on sündmuskohalt lahkunud. See tähendab, et 13% juhtidest on kogenud, et õnnetuse põhjustaja lahkus, jätmata maha ühtegi märki.

3% õnnetustes osalenud juhtidest tunnistas, et nad on ise niimoodi käitunud. 3% juhtidest ütles, et nad on lahkunud sündmuskohalt, kuid jätnud märkme kannatanu kojamehe vahele, ning 2% tunnistas, et on leidnud sellise kirjakese kojamehe vahelt.

Mõned juhid rikuvad enda teadmata seadust

Taavi Kruus ütleb, et tähtis ei olegi see, et juhid jõuaksid omavahel kokkuleppele, kes oli õnnetuses süüdlane. Oluline on õnnetus registreerida.

„Kõige halvem, mida juht teha saab, on sündmuskohalt lahkuda. Koostöös politseiga ning tänu tunnistajatele, autokaamerate ja turvakaamerate piltidele avastavad kindlustused kiiresti enamiku õnnetuste põhjustajaid. Sündmuskohalt lahkuv juht peab hiljem tasuma politseile trahvi ning maksma kinni nii enda kui ka kannatada saanud sõiduki remondi, sest kui ta on sündmuskohalt lahkunud, ei saa ka kindlustus teda enam aidata,“ selgitas Kruus.

„Valesti käituvad ka need juhid, kes lahkuvad sündmuskohalt, kuid jätavad märkme auto kojamehe vahele. Ka seda võib lugeda sündmuskohalt lahkumiseks. Kannatanu kojamehe vahele kirja jätmine võib osutuda mõttetuks, kui see saab näiteks vihmaga märjaks või näiteks keegi teine selle sealt ära võtab. Kui kannatanut ei ole võimalik leida, tuleb kindlasti helistada politseisse, et õnnetusjuhtum registreerida. Alles seejärel tohib sündmuskohalt lahkuda,“ toonitas Kruus.

Paljud ei tea, et õnnetuse registreerimisest võidavad kõik

Uuringust selgus, et 22% juhtidest pole pidanud õnnetuse registreerimist vajalikuks, sest kahjustused on olnud väikesed ja juhid on jõudnud omavahel kokkuleppele.

„Mõnikord arvavad inimesed ekslikult, et parem on omavahel kokku leppida ja tasuda kannatanule näiteks 100 eurot. Nad võib-olla ei teadvusta endale, et igasuguse kriimustuse ja mõlgi parandamine võib maksta ligi 500 eurot, kusjuures meie kahjustatistikale tuginedes ulatub keskmine parklakahju lausa 900 euro kanti,” rääkis Kruus.

“Teisalt aga, kui inimene registreerib liiklusõnnetuse, võib tema järgmise aasta kindlustusmakse tõusta paarikümne euro võrra. Seega toob omavahel üle antud 100 eurot nii süüdlasele kui ka kannatanule vähemalt viis korda halvema tulemuse kui õnnetuse korrektne vormistamine,“ selgitas ta.

Võrdluses teiste Balti riikidega võib märgata, et Läti juhid ei jõua nii kergesti kokkuleppele, kes on õnnetuses süüdlane (11%, Eestis 8% ja Leedus 6%), Leedu juhid kogevad enim teiste juhtide otsest põgenemist, mille puhul ei jäeta maha ka märkekirja (16%, Eesti 13% ja Läti 11%), ning Eesti juhid on kõige aktiivsemad õnnetuste registreerimisel (78%, Lätis 74% ja Leedus 71%).

If Kindlustuse poolt Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud uuringus osales pisut rohkem kui 1000 inimest igast riigist.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.