If Kindlustuse blogi

Uuring: kas valgusreflektorid hoiavad metsloomad Eesti teedelt eemal?

Põder sõiduteel. Pilt on illustreeriv.Foto: Scanpix/Virumaa Teataja/Marianne Loorents.

Iga aastaga on Eesti teedel metsloomadega juhtunud õnnetuste arv tõusnud ligi 10%.

Seetõttu alustavad Eesti Jahimeeste Selts ja If Kindlustus projekti, mille mõjul loodetakse vähendada ulukitega juhtuvaid õnnetusi. Uuring vältab kolm aastat ja esimesi tulemusi loodetakse näha juba järgmisel kevadel.

Eesti teedel juhtub metsloomadega igal aastal ligi 5000 õnnetust, enamik neist pimedal ajal, mil loomad liiguvad rohkem.

Eesti Jahimeeste Seltsi ja If Kindlustuse projekti käigus kavatsetakse Eesti teedele paigaldada kokku enam kui 700 valgustõkkereflektorit. Need toimivad nii: mööduva auto tuled tekitavad teepervele metsa suunas valgusmüüri, mis peaks mõjuma ulukile hoiatavalt ja peatama tema liikumise sõiduteele.

Õnnetustes saavad kannatada nii loomad kui ka inimesed

Eesti Jahimeeste Seltsi presidendi Margus Puusti sõnul puutuvad jahimehed iga päev kokku paljude õnnetustega, mille tagajärjel tuleb teelt kõrvaldada seal hukkunud või vigastada saanud suurulukeid.

“Mitme riigi kogemused annavad alust arvata, et valgustõkkereflektorid võiksid aidata ka Eestis metsloomadega seotud õnnetusi vähendada. Saksamaal tehtud uuringud kinnitavad, et reflektorite valgusvoog peatab uluki, kuniks valgus kaob. Oluline on sealjuures järeldus, et valgustõke ei muuda nende liikumisharjumisi ka aastate möödudes. Soovime järgneva kolme aasta jooksul põhjalikult uurida, kas ja mil määral sellistest reflektoritest siinsetel teedel abi oleks,” täpsustas Puust.

If Kindlustuse juhatuse liikme Tiit Kolde sõnul on metsloomadega teedel juhtuvad õnnetused kahjuks igapäevased. Kindlustusselts on aasta jooksul registreerinud rohkem kui 1000 loomale otsasõitu.

“Tegu on väga ulatusliku probleemiga, mistõttu liitusime selle projektiga ka meie. 72% loomadega seotud õnnetustest juhtub kitsedega ja 7% põtradega, nii et need on üsna tõsised avariid, kus kannatada saavad nii metsloomad, autojuhid kui ka kaasreisijad. On vägagi tavapärane, et õnnetus lõpeb looma surmaga, kuid ka autojuhid on saanud sellistes õnnetustes tõsiseid vigastusi või kaotanud elu,” selgitas Kolde.

Teiste riikide kogemus aitab, kuid vajame ka kohalikku uuringut

Ulukite valgustõkkereflektoreid on kasutatud nii Euroopas kui ka Kanadas ning USAs. Häid tulemusi on need andnud näiteks Saksamaal, kus 2019. aasta seisuga oli paigaldatud enam kui 250 000 reflektorit.

Samasuguseid reflektoreid on müüdud näiteks Austriasse, Šveitsi, Hollandisse, Belgiasse, Itaaliasse, Hispaaniasse, Rootsi ja Taani.

Eestis on eesmärk testida kaht peamist tüüpi reflektorit, millest üks kuvab metsloomadele sinist ning teine valget valgust. Autojuhte helkurpostidele paigaldatud reflektorid ei sega, sest need paiknevad piirdepostide väliskülgedel ja inimesele nähtamatud valguskiired suunatakse teelt eemale.

Kolm aastat vältav uuring annab võimaluse teha vahekokkuvõtteid juba järgmisel kevadel. Oktoobri alguse seisuga on ulukite valgustõkkereflektorid paigaldatud Lääne-Virumaa, Tartu-, Viljandi-, Pärnu-, Põlva- ja Läänemaa teedele nendes piirkondades, kus jahimeeste senise praktika põhjal asuvad kõige ohtlikumad teelõigud. Järgmise kahe kuu jooksul oodatakse projektiga liituma ka teiste maakondade jahiseltse.

Praeguse seisuga on projekti valitud 17 testlõiku, millest igaüks on 500–1000 meetrit pikk. Võrdluseks võetakse sama palju samaväärseid testlõike, kus reflektorit ei kasutata.

Reflektorite paigaldamine tähispostidele on kooskõlastatud maanteeametiga, kellele esitletakse uuringutulemuste kokkuvõtet kolme aasta pärast. Seejärel on võimalik hinnata, kas ja mil määral on selliste reflektorite lahendust mõistlik Eestis ka laiemalt kasutada.

Uuringu metoodikat ja selle sisulist läbiviimist koordineerib Eesti Maaülikooli dotsent Tiit Randveer.

Lisainformatsioon: Urmas Salmu, projektijuht “Ulukid teel”, Eesti Jahimeeste Selts, urmas@ejs.ee.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.