If Kindlustuse blogi

Uuring: koguni kolm juhti neljast kasutavad sõidu ajal mobiiltelefoni

Autoroolis mobiiltelefonist loobumine tundub tõeliselt keeruline ülesanne olevat.Foto: Shutterstock

Autojuhtimise kõrval ei tohi tegeleda kõrvaliste asjadega. See on isegi seaduses kirjas, ometi ei suuda väga suur osa eestimaalastest käsi telefonist eemal hoida, rääkimata siis silmadest. Eriti tõsine on probleem noorte juhtide ja meeste hulgas, selgus If Kindlustuse poolt läbi viidud uuringust.

Kes räägib telefoniga, kes skrollib internetis

Vaid 27% juhtidest kinnitas, et nad ei kasuta sõidu ajal üldse mobiiltelefoni. Kõige sagedamini võetakse telefon kasutusele navigatsiooniseadmena ning kõnedeks handsfree-süsteemiga, mis on lubatud. Kuid iga kümnes juht tunnistas, et teeb autoroolis kõnesid telefon kõrva ääres. 

Telefonikõnedest veel tõsisem on aga sõnumite saatmine ja vestluste pidamine telefonis kirjutades. Ometi 4 protsenti juhtidest seda teevad ning kolm protsenti juhtidest skrollivad niisama veebis sel ajal, kui peaksid tegelikult keskenduma juhtimisele.

Kahjuks on tähelepanematus ka sageli kindlustusjuhtumite põhjuseks. “Igasugune kõrvaline tegevus häirib juhi keskendumist,” toonitab If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuht Taavi Kruus. Sõidu ajal peab juht tegelema aknast liikluse jälgimisega, mitte telefonist navigatsioonisüsteemis olevat infot või muid uudiseid lugema.

Nii mõnedki õnnetused juhtuvad just seetõttu, et juht ei pööra teatud hetkel liiklusele tähelepanu.

Kruusi sõnul on üha enam autosõitu kaasatud ka sõiduki enda interaktiivsed ekraanid, millega opereerimiseks on vaja nendele tähelepanu pöörata. Kõige olulisem on siiski hoida silmad pidevalt teel ning tegevusteks, mis nõuavad rohkem tähelepanu, tuleb sõiduk tee äärde seisma jätta.

Kõige agaramad telefoni kasutaja on ikkagi noored

Uuringust selgus, et väga tihti kasutavad autot juhtides telefoni just noored. 18–44aastaste Eesti inimeste hulgast kasutab autot juhtides telefoni koguni hirmuäratav 77–80%. Kuid see ei lange oluliselt ka vanemate liiklejate hulgas: 45–54aastaste seas on see näitaja 73% ja 55–65aastaste osas 58%. See tähendab, et telefon on tõesti meie elu lahutamatuks osaks saanud ning autoroolis olles tuleb õppida sellest loobuma.

Kui vaadata, milleks telefoni kasutatakse – siis kaks kolmandikku noortest kasutab telefoni navigatsiooniseadmena.

Kurb on aga tõsiasi, et kahekümnendates noored kasutavad teistest enam telefoni sõidukit juhtides ka veebilehtede külastamiseks. Ka telefonikõnede puhul ei pea nad nii oluliseks, kas vabakäesüsteem on olemas või mitte.

„Muret tekitab asjaolu, et mida nooremad inimesed, seda rohkem roolis telefoni kasutatakse. Muusika kuulamine telefoni kaudu võib näida süütu tegevusena, aga kui juhtides hakatakse lugusid valima, kaob ka tähelepanu liikluselt,“ mainis Kruus. „Kui kõige vanemate vastajate hulgas on alla ühe protsendi neid, kes kasutavad telefoni roolis olles sõnumite saatmiseks, siis noorimate vastajate puhul on see näitaja juba 9%.“

Kuigi autoroolis telefoni kasutamise probleem ilmneb kogu ühiskonnas, puudutab see tõsisemalt mehi. Meestest kasutab sõidukit juhtides telefoni koguni 81%, naiste puhul on see näitaja 64%.

Teistes Balti riikides on olukord üsna sarnane. Leedus kasutatakse küll sõidukit juhtides pisut vähem telefone kui Eestis ja Lätis, kuid laias laastus on see murekohaks kõigi Balti riikide liikluses.

Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud uuringus osales pisut rohkem kui 1000 inimest igast riigist.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.