Kuidas valida oma esimest autot?

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Hoolimata igavate inimeste arvamusest, et auto on tarbeese ja vaid vahend jõudmaks ühest kohast teise, on oma esimese auto valimine põnev, aga keeruline ettevõtmine. Püüame siinkohal natuke aidata ja panna kirja kõige olulisemad punktid, mida silmas pidada.

Lähtume eeldusest, et inimene pole autofänn, sest nemad teavad nagunii ammu juba, mida nad tahavad.

  1. Tegelik eelarve. Kõige esimene ja loogilisem asi, mida siiski kiputakse unustama, on paika panna reaalne eelarve. Ja see ei tähenda ühte numbrit, mis kulub auto ostmisele. Arvesse tuleb võtta kõiki kulusid mis soetamisega seondub: registreerimine, ostueelne ülevaatus, kindlustused, vajadusel rehvid.
  2. Jäta osa rahast reservi. Kui on plaanis autoostule kulutada näiteks 10 000 eurot, siis vaadata pigem 8-9 tuhat eurot maksvaid autosid. Autod vajavad hooldust ja remonti ning mida vanem auto, seda rohkem. Hea on selleks rahaliselt valmis olla.
  3. Kauple hinda. Kuigi eestlasel pole kombeks turul ja poes kaubelda, siis automüügis on see tavaline. Mingi soodustuse saab alati, ükskõik, kas soetad kasutatud või uut autot.
  4. Ajalugu. Esimese asjana kontrolli auto ajalugu, ülevaatusi, läbisõitu ja kõike muud SIIT.
  5. Kontrolli müüja tausta. Nagu tänapäeval kombeks, guugelda. Ükskõik, kas tegemist on ettevõtte või eraisikuga. Sa teed ikkagi väga olulist rahalist otsust ja kui müüja taust on kahtlane, siis pigem otsi edasi.
  6. Läbisõit ei ole alati kõige olulisem. Kõige kindlama ajaloo saad autodega, mis on uuena Eestist ostetud ja esinduses või mõnes korralikus kohas hooldatud. Parem suure läbisõidu ja kindla ajalooga auto, kui kummaliselt väikese, aga tundmatu taustaga sõiduk. Välismaalt toodud autode puhul ei tähenda käsitsi kirjutatud hooldusraamat ning hodomeetri näit midagi, samuti müüja lubadused või läikima löödud auto. Sõidukil ei tarvitse midagi viga olla, aga vanemate autode puhul võid enam-vähem kindel olla, et ebaloogiliselt väike läbisõit ei tarvitse tõele vastata.
  7. Mõtle täpselt läbi oma ruumivajadused. Kas sõidad peamiselt linnas või käid igal nädalal maal ja metsas? Kas vead rohkelt spordivarustust ja tahad aeg-ajalt ka autos ööbida või on käe- või seljakott peamine pagas? Kas sul on pere ja/või palju sõpru? Kõik need küsimused tuleb läbi mõelda, sest tarbetult suur või liiga väike auto hakkab väga kiirelt häirima.
  8. Mootori valimine. Siinkohal tuleb jällegi läbi mõelda oma eeldatav läbisõit. Peamiselt linnasõitudeks ei ole kindlasti mõtet osta diiselmootoriga autot, kuna see on valdavalt kallim ning kaasaegsemad tahavad aeg-ajalt saada maanteesõitu, et tahmafilter ei ummistuks. Väike kütusekulu ei kata muid kulusid. Kui hinnaklassi sobib, siis võiks linnainimene kaaluda hoopis hübriidmootoriga sõidukeid.
    Rohkelt mööda Eestit sõitmine ja soov ka välisreise ette võtta muudaks mõistlikuks juba ka diiselmootori. Uue auto puhul kehtib enamjaolt selline arvutus, et kui su aastane läbisõit on väiksem kui 25 000 kilomeetrit, siis diisel end ära ei tasu.
  9. Varustus. Mõtle välja, mis on need asjad, ilma milleta sa autot ei soovi. Näiteks püsikiiruse hoidja, automaatkäigukast, hea helisüsteem – ning välista ilma nendeta autod juba otsingus. Jällegi, kui kiirustad ja mõtled, et “ah, eks ma võin ju selle hiljem lisada”, siis võid kindel olla, et sa seda ilmselt ei tee ja kahetsed, et kiirustasid.
  10. Kaasa spetsialist. Kui su tutvusringkonnas ei ole ühtegi autofanaatikut, siis uuri ise internetist. Markidel on palju erinevaid mudeleid ja mootoritüüpe läbi eri aastakäikude, osad on palju kindlamad, teised tuntud oma vigade poolest. See ei anna 100% kindlust, aga mõne probleemi saad ennetada või vähemalt valmis olla ning müüjalt nende vigade kohta pärida.
  11. Ostueelne kontroll. Kui oled omale sobiva auto leidnud, siis kindlasti vii see korralikku kohta, soovitavalt margiesindusse, kontrolli. See maksab, aga mitte väga palju. Ostad selle raha eest endale südamerahu ja võib olla saad argumente ka hinnaläbirääkimisteks. Samas võib sealt välja tulla, et auto läbisõitu on keritud, hooldatud on halvasti ja üldse on tegu ühe kehva autoga.
  12. Emotsioonid. Kui kõik eelnevad punktid on täidetud, alles siis lase emotsioonidel mängu tulla. Kas sa tunned ennast selles autos hästi ja kas tegemist on ikka su lemmikvärviga? Kui sa autot vaatad, kas tunned, et see on sinu oma? Tahaksid talle nime panna? Kui jah, siis palju õnne, oled ostnud oma esimese auto!
Märksõnad:

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.