Kas sõiduki ostmisel tasuks valida liising või hoopis autolaen? Esimest neist tasub kasutada uute sõidukite soetamisel, kuid kasutatud autode ostmisel on autolaenu tingimused reeglina soodsamad.

Kui pealinna tänavapildis võib tunduda, et valdav osa inimestest sõidavad väga uute autodega, siis tegelik statistika näitab hoopis midagi muud. Eesti suurima automüügi portaali auto24.ee andmetel küsitakse ühe kasutatud auto eest keskmiselt 6665 eurot.

Kui kasko on kohustus, mitte võimalus

Inbanki juhatuse liikme Piret Pauluse sõnul tasuks autolaenu võtmist kaaluda just kasutatud sõiduki soetamisel. Näiteks ei kaasne autolaenu võtmisega erinevalt liisingust kohustust sõlmida auto jaoks kaskokindlustuse leping.

“Tiheda asustusega piirkondades on plekimõlkimised enam tavapärased ja kaskokindlustus mõistlik valik, kuid näiteks maapiirkondades ja vanemate autode puhul ei pruugi kaskokindlustuse kulu end õigustada.”

Nimelt võib tulenevalt kaskokindlustuse lepingu sõlmimise kohustusest igakuine kogukulu autole olla kuni kaks korda kõrgem kui autot laenu abil ostes.

Näiteks 3900 eurot maksva 2004. aasta Audi A4 kaskokulu on suurusjärgus 600 eurot aastas. See tähendab, et omanik maksaks ostuhinnast igal aastal 15% aastas pelgalt kindlustusettevõttele.

Sellest tulenevalt kulutaks inimene 5-aastase liisinguperioodi korral peaaegu teise autohinna ainult kaskole. See poleks aga ainus kulu – lisanduvad nii kohustuslik liikluskindlustus, liisinguintress kui ka lepingutasu.

Autolaenu paindlikumad võimalused

Autoliisingut võttes on oluline kaaluda ka seda, kui suureks osutub algne väljaminek autot soetades. Tavaliselt nõuab pank autoliisingu võtmisel minimaalselt 10% suurust sissemaksu. Autolaenu puhul see nõue puudub ning kogu auto hind tasutakse võrdsetes kuumaksetes.

Autolaenul on liisinguga võrreldes veel olulisi erinevusi: nimelt kuulub laenuga ostetud auto ostjale, mitte liisinguandjale ning autolaen pole seotud konkreetse sõidukiga. Kui omanik otsustab sõiduki edasi müüa, pole autolaenu kasutades lepingu ümbervormistamise pärast muretseda tarvis. Küll aga tuleb seda teha autot liisides, kuna ametlikult kuulub sõiduk sel juhul pangale.

Juriidiliselt lihtsam ja mõistlikum

Eriti kasulikuks osutub see nüanss siis, kui kasutatud auto soetamisel on pärast lepingu sõlmimist ilmnenud varjatud vead. Sel juhul on autolaenu juriidiline kadalipp väiksem, kuna ostja ainsaks probleemiks jääb kokkuleppe saavutamine müüjaga. Pärast raha tagastamist on võimalik sama summa eest uus sõiduk soetada, muretsemata liisingu- ja kaskolepingute ümbervormistamise pärast.

Niisiis tasub kasutatud sõiduki ostmisel kaaluda erinevaid võimalusi. Enamike Eesti teedel sõitvate autode puhul on autolaen liisingust soodsam finantstoode – seda just lisakuludest tingituna. “Autolaen on mõistlik toode inimestele, kes soovivad rahastada pigem soodsama sõiduki ostu ning liiklevad peamiselt madalama liiklustihedusega piirkondades,” ütles Piret Paulus.