Korras ning nõuetele vastavad rehvid on turvalise ja mugava sõidu üks alustalasid. Ebaühtlasest rehvide kulumisest võib välja lugeda nii mõndagi auto tehnilise korra ja muude tegurite kohta. Rehve tasub regulaarselt kontrollida, ent ilma vajalike teadmisteta on rehvide kulumise põhjal auto tervisliku seisundi hindamine sarnane kohvipaksu pealt ennustamisele.
Rehvidele mõjuvad nii ilmastikuga seotud tegurid, näiteks lumi, sool ja vahelduvad temperatuurid, kui ka erinevad teede eripärad, kulunud teekatted ning löökaugud. Lubatud rehvide kulumispiir on suverehvide puhul 1,6 millimeetrit ning talverehvide puhul 3 millimeetrit, ent uue jooksu peale tasuks mõtlema hakata juba vastavalt suverehvide puhul 3 millimeetrise ning talverehvide puhul 5 millimeetrise rehvijäägi juures.
Alla selle on rehviga sõitmine ohtlik, tekitades võimaluse nii vesiliuks kui rehvi purunemiseks. Rehvimustrit on lihtne kontrollida näiteks 2-eurose mündiga. Asetades selle rehvisoonde, on võimalik vaadata, kas rehvimuster on piisavalt sügav, et katta ära mündi hõbedane serv.
Sise- ja väliserva kulumine
Ebaühtlane rehvi kulumine sise- või välisservas viitab rataste ebaõigele asetusele. Enamasti aitab selle vastu külaskäik mehaaniku juurde, kes teostab autole sillastendi ning seadistab rattad õigesti.
Keskosa liigne kulumine
Kui keskosa kulub servadest kiiremini, on tõenäoline, et sinu rehvides on liiga palju rõhku. Üldjuhul on autode soovituslikud rehvirõhud toodud juhiukse siseküljel või siis auto käsiraamatus. Ohutuse ning sõidumugavuse mõttes tasub rehvirõhku regulaarselt kontrollida ning hoida see soovitud näitude piires.
Välisservade kulumine
Kui rehvi välisserv kulub kiiremini kui keskosa, on rehvides tõenäoliselt liiga väike rõhk. Sarnaselt eelmisele punktile, järgi soovitatud näite ning seadista oma rehvirõhud vastavalt.
Diagonaalkulumine
Kui rehvil esinevad üksikud diagonaalsed kulumisjäljed, viitab see vigadele vedrustuses. Olenemata sellest, kas põhjus on kulunud või muul viisil vigastatud vedrustuse osades, on tegu tõsisema probleemiga ning auto tehniline seisund tuleks kindlasti üle vaadata.
Ebaühtlane laiguline kulumine
Kui rehvidel esinevad ebaühtlaselt jaotunud kulunud laigud, viitab see tasakaalust väljas ratastele. Võimalik, et rehvid on tasakaalustamata või tasakaalustavad veljeraskused on ajaga velje küljest lahti tulnud. Velgede tasakaalustamist tuleks läbi viia iga 8000 km järel või vastavalt käsiraamatule.
Kulumismustrid ei ole ainus oluline info, mis sind rehvialaselt aitab. Rehvi välisküljelt leiab ohtralt informatsiooni, millega tasub kursis olla. Lisaks rehvi mõõtudele võib välisküljelt leida tootmiskuupäeva, mille alusel on võimalik veenduda, kas rehvid on veel kasutuskõlbulikud või oleks aeg need välja vahetada.
Tootmiskuupäev on toodud nelja numbriga, millest esimesed kaks näitavad nädala järjekorranumbrit ning viimased kaks aastat. Näiteks 2812 tähendab, et rehvid on toodetud 2012. aasta 28. nädalal. Üldjuhul on rehvide soovituslik eluiga kuus kuni kümme aastat. Ostes uusi rehve, pööra sellele kuupäevale tähelepanu, sest kunagi ei pruugi olla kindel, kui kaua on rehvid laos seisnud.
Nende teadmistega oskad rehvide hingeelu paremini mõista. Hoides oma rehvide kulumisel regulaarselt silma peal, tagad enda ja teiste ohutuse. Lõppude lõpuks on rehvid ainus pidepunkt sinu sõiduki ning sõidutee vahel.