Hetkel on veel kuldne sügis, aga iga inimene, kes on Eestis elanud kauem kui aasta teab, et kuldsest saab märkamatult porine ja juba ongi teed jääs.

See tähendab, et on viimane aeg mõelda talverehvidele:

• kas need on sul olemas?
• mis seisukorras need on?
• kuidas valida uusi?

Võtame läbi mõned kõige olulisemad teemad, mis talverehvide valimisega seotud on. Üldistest tarkustest detailsemate juhisteni.

Millal võib ja millal peab talverehvi kasutama?

Naastudega talverehvide kasutamine on lubatud 15. oktoobrist kuni 31. märtsini.

Lamellidega on küll lubatud sõita aastaringselt, aga see pole mõistlik. Soojaga on lamellrehvil palju kehvemad omadused ning kuluvad samuti kiiremini.

Talverehvide (ükskõik, kas naast või lamell) kasutamine on kohustuslik 1. detsembrist kuni 1. märtsini.

Eksperdid soovitavad talverehvid paigaldada autole pigem varem kui seadus seda nõuab ning lähtuda sealjuures ühest numbrist – 7. Kui õhutemperatuur on kõrgem kui seitse kraadi, haakuvad teekattega paremini suverehvid, kui madalam – talverehvid.

Kas mu eelmise hooaja talverehvid on veel kõlblikud?

Rehvi tervise mõõtmisel on kaks olulist asja: mustri sügavus ja rehvi vanus.

Talverehvi puhul peab rehvimustri jääk olema vähemalt 3 mm, kuid tegelikult võiks see olla vähemalt 4-5 mm, sest muidu on hilistalveks rehv juba liiga sile.

Sügavust saab mõõta näiteks mündiga. 1- ning 2-euroste müntide puhul tuleb vaadata teist värvi mündiäärt, 50-sendise mündi puhul aga C-tähe alaosa.

Sama oluline on rehvi vanus. Rehvil võib küll mustrisügavust olla, aga kui selle vanus on juba tublisti üle 5 aasta, siis ei ole omadused kindlasti enam nii head, kui muster lubaks arvata.

Tootmisaeg on märgitud enamikel rehvide küljele. Selle leiab enamasti DOT kirja juurest ovaalse kujuga kastikese seest ja koosneb see neljast numbrist. Esimesed kaks on rehvi tootmise nädal, teised kaks on rehvi tootmise aasta. Alltoodud pildil olev rehv on toodetud 2017. aasta 6. nädalal.

Naast- või lamellrehv?

Sellele küsimusele ei ole ühte ja õiget vastust, aga üldiselt on tänapäeva lamellrehvid nii head, et valdavalt linnas sõitval autol on kindlasti mõistlikum kasutada lamelle. Säästab teid ja hoiab linnaõhu puhtama.

Naastrehvil on eelis üksnes ja ainult sileda jää peal. Karedal jääl see eelis juba väheneb ning muudes oludes puudub üldse. Ja naastu eelis jääl toimib vaid niikaua, kui naastu tervis on hea.

Seega peaks seda rehvitüüpi eelistama juhul, kui liigute palju teedel, kus kiilasjää tõenäosus on suur (maateed, väga varased hommikutunnid jne).

Näiteks asfaldil, betoonil, või eriti hea näitena munakivil, on naastrehv hoopis kehvem, sest naast ei tungi sisse vaid libiseb selle peal.

Uus või kasutatud rehv?

Kasutatud rehvi ostmine on väga riskantne ja selle puhul kehtivad sarnased põhimõtted nagu kasutatud auto ostmisel. Kui üldse, siis kindlasti usaldusväärsest kohast, mis garanteerib, et rehv on heas seisukorras ning sellel pole varjatud vigasid.

Halvemal juhul võib olla rehv saanud vigastusi avarii tagajärjel, rehvi on parandatud või on muid puudujääke, mida pole võimalik tuvastada.

Samuti on väga oluline jälgida nii mustrit kui vanust. Sageli tuuakse kasutatuna müüki väga vanu rehve, kuigi muster on justkui hea. See vähendab oluliselt turvalisust ja rehvi omadusi.

Kas kõige kallim rehv on kõige parem?

Rehvide puhul on hinna ja omaduste vahel kindlasti väga tugev seos olemas. Aga see ei tähenda, et ostma peaks tingimata kõige kallimat ja ainult testivõitjaid. Oluline on läheneda protsessile terve mõistusega.

Kui vaadata rehviteste, siis ülemise otsa rehvide vahe on enamjaolt väga väike ning paljudes üksikutes katsetes võib võidu võtta rehv, mis üldarvestuses on näiteks 7. kohal. Hinna poolest võivad need kaks aga erineda oluliselt.

Kui jutt käbi päris odavrehvidest, siis mõelge ükskõik, mis muu toote peale – kui mingi asi on võrreldes teistega mitu korda odavam ja väidetavalt teeb kõike sama hästi, siis kas see on reaalne?

Erinevate väljaannete sõltumatud testid on väga selgelt näidanud, et tundmatute odavrehvide omadused on niivõrd palju kehvemad, et pidurdusmaade pikkused erinevad kümnetes meetrites. Pidamine talvistes oludes kaob juba palju väiksematel kiirustel, kui korralikel rehvidel. Elutähtsad olukorrad.

Kõige kindlam nõuanne

Kui te pole kindel, kas mingi rehv ikka on väärt ostmist, kas muster on piisav või painab mõni muu küsimus, siis küsige nõu. Esmalt mõnelt autohuviliselt sõbralt või siis spetsialistilt.

Keegi ei taha, et liikluses oleks ebaturvaliste rehvidega autod ja seega on meie kõigi moraalne kohus hädasolijatele nõu anda!