Aastal 2023 ei ole küsimustki Lexuse kuulumisest maailma noobelmarkide tippu. Kõik võinuks aga minna teisiti, kui Toyota kauaaegne president ja esimees Eiji Toyoda poleks julgenud 1980-ndatel riskida.
Jaapani autotööstuse tormilise arengu algus 1960-ndatel oli 1980. aastaks toonud muuhulgas seisu, kus sealne autotoodang ületas esmakordselt Ameerika Ühendriikide oma. Kuid automaailma tippude tipus Jaapan veel kaasa ei rääkinud.
Lihtsalt ja lühidalt öeldes, tuli Toyodal teha valik, kas jätkata vana moodi massimudelitega või visata eksportturgudel kinnas automaailma tippudele. Esimene tähendas tuttavat ja turvalist teed, kuid mitte ilmtingimata kasvu, teine riski kulutada suur summa raha, ebaõnnestuda või… avada ettevõttele täiesti uued arengu- ja tuluvõimalused.
1983. aasta kuumal augustipäeval peetud koosolekul, kus Toyoda ettevõtte juhtkonnale ambitsioonikat plaani tutvustas, ei olnud sugugi kõik temaga vaimustunult nõus. BMW ja Mercedes-Benziga võistlemine tundus mõnelegi liiast, latt liiga kõrge.
Peale jäi siiski Toyoda sõna. Lisatingimuseks seadis ta, et uue sõiduki n-ö aluseks ei kasutata ühtegi varasemat Toyota mudelit, see peab sündima puhtalt lehelt. Üle 1400 inseneri ning 2300 tehniku asus tegutsema projektiga F1 (Flagship One).
“Lexuse kavandamise esimesed sammud olid väga õpetlik aeg,” rääkis peainsener Shigero Suzuki Joachim Kuchi raamatus “Toyota aastast 1936” (Toyota Seit 1936). “Kogu meeskond analüüsis toonast autotööstuse toonast tipptaset ja võrdles seda oma teadmistega.”
Kuid eesmärk oli seniseid standardeid ületada, mitte neid korrata. “Meie eesmärk oli luua luksusautode uus mõõdupuu,” lisas Suzuki.
Valmis üle 400 prototüübi, 100 sõidukit kasutati kokkupõrketestides, läbiti 4,3 miljonit testikilomeetrit Jaapanis, Ameerika Ühendriikides ja Euroopas.
1988. aastal sündis marginimi Lexus, paljudest variantidest kaaluti tõsiemalt ka Alexist ja Lexist.
1989. aasta jaanuaris esitles Lexus Detroidi autonäitusel mudelit LS400. Toonase ajakirjanduse järgi suhtusid mõnegi rivaali esindajad uustulnukasse muigega, kuid pärast märgatava turuosa kaotust, muutusid näod tõsisemaks. 1991. aastal sai Lexusest USA edukaim importluksusmark, BMW ja Mercedes-Benz jäid seljataha. Ja muide, 1998. aastal sai Lexus “jagu” ka Cadillacist ja Lincolnist ning tõusis Ameerika Ühendriikides müüduimaks luksusmargiks.
Autoajakirjandus võttis LS400 positiivselt vastu, viiemeetrine sedaan sai kiita vaikse sõitjateruumi, viimistluse, ergonoomia, võimeka V-8 mootori ja ka hinna eest. 1990. aastal esitleti Lexuse marki Euroopas, esindajaks LS400, Ameerika turul hakati lisaks müüma lipulaevast väiksemat ES-i.
Sedaanide LS ja ES moodsad järeltulijad kuuluvad Lexuse mudelivalikusse ka tänapäeval, kuid lisandunud on LC ja RC F kupeed, LC Convertible, UX, NX, RZ, RX, GX ja LX maasturid. Lexus on tänaseks müünud üle 2,4 miljoni hübriidi, pistikhübriidi ja elektriauto.
Muutunud ei ole ka 40 aastat tagasi paika pandud kurss – tipptehnika tippteostuses.
