Kas te Mazda 626 mäletate? Kui jah, siis ehk mäletate te sedagi, et iga üheksakümnendatel toodetud 626 mudelipõlvkond kandis erinevat margiembleemi.
Nii sage märgivahetus on harv. Ent tavatu on ka lugu selle taga.
Seitsmekümnendate keskel otsustas vahepeal M-tähe motiividega logosid kasutanud autotootja pöörduda tagasi lihtsa stiliseeritud tähtedega kirja “Mazda” juurde. Niisugust lahendust peeti heaks kuni üheksakümnendate alguseni, kuid siis oli aeg küps järgmiseks muutuseks ehk uueks (päris) logoks.
1991. aastaks valmis märk, kus ovaalse sõõri sees on teemantilaadne kuju. See kõik pidavat sümboliseerima päikest (tegu on ikkagi hommikumaa firmaga), valguseringi ja pürgimist kõrgustesse.
Ja kohe oli ka probleem. Tulemus, täpsemini selle teemanti osa, sarnanes liialt ühe paremini äratuntava margiembleemiga – Renault omaga.
Olukord lahendati teemanti “nurkade lihvimisega”. Enam-vähem otseses mõttes. Ovaalse logo sisu vormiti juba järgmisel aastal ümaraks ning selline variant leidis teiste hulgas tee uue, samuti ümarate vormidega 626 ninaosale ja pagasnikuluugile.
Ainult et jälle oli mure: “muditud” versioon ei rahuldanud juhtkonda. Nii hakati peagi kavandama juba järgmist embleemi ja 1997. aastaks oli olemas niinimetatud linnutiibadega logo, mis on kasutusel tänini. Ning ühtlasi oli jällegi platsis uus, viimaseks jäänud 626 põlvkond, mille küljes seda pruukida.
Aga kui hoolikamalt vaadata, siis leiab Mazda praeguselt logolt lisaks linnutiibadele ka M-tähe. M nagu Mazda.