Millises suunas areneb transport peale pandeemiat? Kuidas taastuvad transpordiettevõtted ja reisimine? Neste uuris viielt teadlaselt, millised on nende prognoosid transpordi jätkusuutlikul jätkamisel 2021. aastal ja hiljem.
1. Linnad hakkavad tõsisemalt tegelema pendelrändega
Mõttekoja Chatham House energia-, keskkonna- ja ressursiprogrammi vanemteadur Daniel Quiggin peab üheks trendiks linnade aina tõsisemat tegelemist pendelrändajatega, kes peavad oma töökohta kaugemalt sõitma. Pendelrände vähendamine aitab vältida COVID-19 haigusesse nakatumist vaktsiinide väljatöötamise ja vaktsineerimise ajal.
Viimase 12 kuu sündmused on tema sõnul pannud linnad ka ühistranspordi kasutamist ümber hindama.
Autoga reisimine võib tunduda nakkusohtu arvestades turvalisem, kuid autode eelistamine põhjustab linnades õhukvaliteedi halvenemist, kuigi see hiljuti eriolukordade ajal just paranes. Palju saab tema sõnul olukorda parandada soojemal ajal elektri- ja tavaliste jalgrataste suurem kasutamine.
2. Valitsused on sunnitud pühenduma süsinikujalajälje vähendamisele
MIT Energy Initiative’i uuringu “Tuleviku mobiilsus” tegevdirektor Randall Field on mures, et COVID-19 pandeemia järel tuleb tegeleda kahe teemaga korraga – majanduslanguse ja jätkusuutlike tulevikku suunatud lahendustega. Elektritransport võiks olla üks lahendus, kuid seni on elektriautode probleemiks olnud sõiduulatus, laadimisvõrgustik ja hind. Seega võib veel enne elektritranspordile täielikku üleminekut vaja olla alternatiivseid kütuseid, sealhulgas taastuvallikatest kütuseid ja näiteks vesinikul töötavaid mootoreid.
Field leiab, et valitsused peaksid looma soodsamad tingimused jätkusuutlike transpordilahenduste kasutamiseks, eriti kui tegemist on taastuvallikatest kütuste kasutamisega kaubaveos.
3. Majanduse taastumine kiirendab kõrgtehnoloogiale üleminekut
UC Berkeley uuenduslike mobiilsuslahenduste uuringute direktor ning tsiviil- ja keskkonnatehnika residentuuri professor Susan Shaheen usub, et vaatamata näiteks lennunduse raskele olukorrale kiirendab pandeemia mõnede uute tehnoloogiate, sealhulgas kaugtöö ja virtuaalsete platvormide kasutamist näiteks koosolekute ja konverentside korraldamiseks.
Kui inimesed naasevad 2021. aastal linnades oma tavaelu juurde, võib eeldada, et huvi uute teenuste vastu, mis pakuvad paremini kavandatud ühistransporti ja parkimist, võib taas suureneda. Vajalik on siis ka mikromobiilsuse kasv (väikesed ja kergekaalulised sõidukid nagu e-motorollerid ja e-jalgrattad). Shaheeni sõnul on paljud kogukonnad praegu investeerimas mikromobiilsuse taristutesse, nagu näiteks “aeglased” tänavad ja teeäärte ümberjagamine parkimiskohtade kõrval ka laadimistsoonideks või välikaubanduseks.
Säästva mobiilsuse järgmine etapp peaks tagama suurema sotsiaalse võrdsuse, kuna viirus tekitas palju ebavõrdsust, mõjutades osasid inimesi rohkem kui teisi.
Shaheen kujutab ette uut tüüpi linna, kus inimesed saavad hõlpsamini ühest sihtkohast teise liikuda mikromobiilsuse lahendustega ning kus tänavate ääres pole vaid parkimiskohad autodele, vaid ka muud vajalikud kohad söömiseks, kiirete ostude tegemiseks ning puhkamiseks.
4. Investeeringud teadusuuringutesse aitavad fossiilkütusest loobuda
Londoni Ülikooli Bartletti kolledži keskkonna-, energia- ja ressursikooli energiaüleminekute teadur Rachel Field loodab sel aastal näha hulgaliselt transpordiga seotud teadusuuringuid, mis aitavad fossiilkütuste kasutamisest kiiremini loobuda. Suuremaid investeeringuid on vaja teha laadimisjaamadesse ja elektriautode akutehnoloogiasse.
Freeman usub, et transpordi süsinikdioksiidist vabastamise osas võivad muutused tulla ka altpoolt. Paljud arenenud riigid on juba jõudnud nõudluse nii-öelda tipphetke, tulevikus näeme fossiilkütuste kasutamise järk-järgulist vähenemist nii reisijate kui ka kauba transpordis. Muutused transpordi tõhususes vähendavad ka heitkoguseid. Arengumaades ei pruugi see aga veel nii olla.
Freemani sõnul on pandeemia küll kahjustanud lennundusturgu, kuid vähem lennukeid taevas tähendab ka vähem heitmekoguseid. Edasi tegutsemiseks peavad lennufirmad leidma puhtamaid lahendusi taastuvallikatest kütuste kasutamise näol, mis on praegu lennunduses otstarbekam, kui elektrimootoritele üleminek. Samuti tuleb parandada lennukite aerodünaamikat ja vähendada nende kaalu uute materjalidega, et kuluks vähem kütust.
5. Kiired kliimamuutused suurendavad nõudlust taastuvallikatest kütuste järele
Linköpingi ülikooli transpordisüsteemide külalisprofessor Jonas Eliasson arvab, et fossiilkütuste kasutamist ei saa tulevikus jätkata ning pöörduda tuleks elektriliste transpordilahenduste juurde, kuid seda ei saa teha väga kiiresti.
Aeg, mil inimkond peab Pariisi kliimalepinguga vastavusse viimiseks vähendama süsinikdioksiidi heitkoguseid, saab varsti otsa. Selleks, et üleminekut kiirendada, on Eliassoni arvates võimalik kasutada ka traditsioonilisi lahendusi nagu liikluse planeerimine, tagades maanteede parema kasutamise.
Järgmisel kümnendil, usub Eliasson, on transpordi jätkusuutlikuks muutmise võti elektrisõidukites. Kuid enne seda on vaja kasutada üleminekulahendusi. Taastuvallikatest kütused on kiiresti saavutatav lahendus süsinikdioksiidi heitmete koheseks vähendamiseks. “Elektrisõidukite kasutuselevõtt maanteetranspordis ja kaubaveos on ülioluline,” lisab ta, “kuid me ei saa jätkata fossiilkütuste kasutamist seni, kuni elektrisõidukid tulevad.”
Taastuvallikatest kütuste tarbimine transpordis jõuab Eliassoni hinnangul tippu tõenäoliselt 2035. aastal, pärast seda võtavad transpordis aina suurema osa elektrit kasutavad lahendused.
Vaata ennustuste kohta lähemalt Neste veebist.
