Diislite kohta levib mitmeid legende. Näiteks arvatakse, et nende ülalpidamiskulud on bensiinimootoritega võrreldes tunduvalt suuremad või tekitab uuemate neljarattaliste DPF parajat peavalu. Kas need ja paljud teised eelarvamused vastavad tõele või on tegemist müütidega?
Müüt nr 1: diisel ei lähe talvel käima
Tegelikkus: kui auto on korrapäraselt hooldatud, läheb see käima nii suvel kui talvel.
Iga auto vajab regulaarset hooldust ja kui midagi on jäetud tegemata, võivad käivitusprobleemid tabada nii bensiini- kui diiselmootoriga sõidukeid. Enne talvel tasub lasta üle kontrollida näiteks eelsüüteküünlad, aku ja filtrid.
Müüt nr 2: diislikütuse tahkete osakeste filter (DPF) tekitab diiselautode omanikele lisakulutusi
Tegelikkus: DPF aitab mootorist tahkeid osakesi puhastada ning mootori nõuetekohasel hooldamisel ja kvaliteetse kütuse kasutamisel sõiduomadused paranevad.
Kui mootor on nõuetekohaselt hooldatud, parandab DPF auto sõiduomadusi nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis. Tahkete osakeste filtreid kasutatakse nii bensiini- kui diiselmootoritel, et autod saastaks vähem keskkonda. Ja kütust, mis mootorisse jõudnud, hoiab filter kõrgel temperatuuril, et see saaks täielikult ära põleda. Kvaliteetse diislikütusega tekib vähem tahkeid osakesi ning DPF püsib kauem puhtana.
Müüt nr 3: diislid vajavad rohkem hooldust
Tegelikkus: diiselmootorid on tuntud palju pikema vastupidavuse poolest kui bensiinimootorid.
Kaasaegne diiselmootor töötab tänu regulaarsele hooldusele ja heale töötlusele läbi aegade probleemideta. Jah, tõsi on see, et mõned hooldused neile lisanduvad, mida bensiinimootoritel ei ole, näiteks DPF (tahkete osakeste filter) ja SCR (heitgaaside puhastamise süsteem) hooldus. Selle aga korvab diiselmootorite töökindlus ja pikk eluiga.
Müüt nr 4: diisli võimsus on madalam
Tegelikkus: kaasaegsed diiselmootorid, mis kasutavad kvaliteetset kütust, on piisavalt võimsad, et pakkuda bensiinimootoritele tugevat konkurentsi.
Ajalooliselt on bensiinimootorid olnud lihtsamad ning neil olnud rohkem võimsust kui samaväärsetel diislitel. Oluline aspekt nende mootorite juures on olnud ka silindri temperatuuri tõus, mis on diiselmootoril madalam ning seetõttu on ka selle võimsus madalam – kuid kaasaegsed tehnoloogiad suudavad probleemi suurel määral kompenseerida ning seetõttu on tänapäevase diiselmootori jõudlus paranenud.
Ei tasu ka unustada diiselmootorite madalamat kütusekulu ning vähenenud CO2, CO, HC ja tahkete osakeste heitkoguseid. Võib mõelda ka nii: kui suurematel sõidukitel, nagu näiteks veoautodel, oleks peal bensiinimootor, oleks nende kütusekulu ja CO2 hulk oluliselt suurem.
Müüt nr 5: diiselmootorite CO2 heide on suurem
Tegelikkus: kui panna kõrvuti võrreldava võimsusega uus bensiinimootor ja diiselmootor, siis viimase CO2 heide on väiksem.
Auto- ja kütusetootjad on teinud suuri investeeringuid, et diiselmootorite kütusekulu ja kahjulike heitgaaside kogused väheneks. Parandatud on diislikütuste keemilisi ja füüsikalisi omadusi ning täna on need märkimisväärselt keskkonnasõbralikumad, eriti HVO ehk taastuvtoorainest diislikütuse Neste MY puhul.
Vähendatud on ka diiselmootori töötamisel tekkivate toksiliste heitgaaside ja kõvade osakeste taset ning muutunud on mootorite projekteerimislahendused. Kaasaegsed diiselmootorid on sertifitseeritud lubatud heitkoguste tasemele olenemata sellest, millist kütust mootor põletab.
Müüt nr 6: diislikütus külmub miinuskraadidega
Tegelikkus: suve- ja talveperioodil on tanklates saadaval erinevad diislikütused. Talvine kütus kannatab ka väga madalaid miinuskraade.
Diiselmootoriga ei teki miinuskraadidega probleeme, kui kasutada hooajale sobivat kütust ning hoida ka üldiselt auto heas tehnilises seisukorras. Talveperioodil on tanklates saadaval arktiline diislikütus, mis kannatab vähemalt 26 külmakraadi, Neste MY taastuvtoorainest diislikütuse, mis sobib samuti igale diiselmootorile külmakindlus on aastaringselt -30 kraadi. Suvel on saadaval diislikütus, mis sobib kasutamiseks plusskraadidega. Sügiseti ja kevaditi pakutakse nn üleminekuperioodi kütust, mille temperatuuritaluvus kannatab samuti miinuskraade, kuid esimesest detsembrist on korraliku talvediisli kättesaadavus kõikides Eesti tanklates kohustuslik.
Müüt nr 7: diislit tuleb hommikul pikemalt eelsoojendada
Tegelikkus: ühelgi mootoril ei tohi lasta pikalt tühikäigul töötada.
Levinud müüt, mis aastatega pole kuhugi kadunud, on see, et hommikul autot käivitades tuleks lasta sel tühikäigul “soojeneda”. Tegelikult võib sellega teha suurt kahju, näiteks võib see suurendada mootori komponentide hõõrdumist. Mootori soojendamiseks piisab üldjuhul 20–30 sekundist, väga külma ilma korral kuni viiest minutist.
Müüt nr 8: taastuvtoorainest diislikütuse kasutamisel tootja garantii enam ei kehti
Tegelikkus: sertifitseeritud kütuste kasutamisel reeglina garantii kehtib, garantiitingimused ei pruugi alati tagatud olla, kui tankida uude autosse traditsioonilist biodiislit.
On oluline teada, et uue põlvkonna taastuvtoorainest toodetud diislikütus HVO (nt Neste MY) ning traditsiooniline biodiisel FAME ei ole üks ja seesama. Mõlema tooraineks on küll orgaaniline biomass, kuid HVO on puhtalt jäätmetest ja jääkidest valmistatud ning valmistamisprotsess on väga erinev. HVO-d toodetakse taimeõlidest, toiduainete ja loomsete rasvade töötlemise jääkidest ning lõpptoode on keemiliselt pea identne fossiilkütusega, kuid ei sisalda naftat ega õli. FAME saadakse taimeõlide või rasvade esterdamise teel ehk selles kütuses sisaldub õli, mistõttu on seda lubatud kütusesse lisada mitte üle 7 protsendi.
Neste MY on toodetud üksnes taastuvatest toorainetest ning ei sisalda FAMEt. Nimelt valmistatakse seda NEXBTL-tehnoloogiaga (Next Generation Biomass to Liquid), mida liigitataksegi parafiinseks diisliks ja mis vastab parafiinse diisli standardile. Seega sobib Neste MY taastuvkomponentidest valmistatud diislikütus kõikidele autodele, ka neile, millel on biodiislikütuse kasutamine keelatud.
Müüt nr 9: diislid reostavad loodust ja on “mustemad”
Tegelikkus: tänapäeva diiselmootorite keskkonnamõju on oluliselt vähenenud.
Ajalooliselt kritiseeriti diisleid nende heitgaaside pärast, mistõttu arvati, et need on bensiinimootoritest mustemad ja vähem keskkonnasõbralikud. Diiseltehnoloogia edusammud on aga oluliselt vähendanud heitgaase, muutes tänapäevased diiselmootorid palju puhtamaks. Kvaliteetne kütus koos mootori konstruktsiooni täiustamise ja heitgaaside kontrollisüsteemide, nagu tahkete osakeste filtrite ja SCR-süsteemide (Selective Catalytic Reduction) lisamisega on diiselmootorite keskkonnamõju aastatega oluliselt vähendanud.
