Enam kui 30 aastat Nestes töötanud projektijuht Arvo Aruvee: Neste oli esimene välismaine tanklakett Eestis!

Neste oli Eesti esimene tõeliselt välismaine tanklakett.Foto: Neste

Kui Neste riigipiiride avanedes Eestisse esimesed teenindusjaamad tõi, oli see justkui sõõm värsket õhku. Kõik seal sees ja ümber oli nagu välismaal. Tanklas töötamine oli auasi – sinna taheti tööle minna. Oma kogemusi ja elamusi turbulentsetel 90ndatel meenutab Neste projektijuht Arvo Aruvee.

Oma esimeseks Nestega seotud mälestuseks peab Arvo seda, kui autoinseneri kraadi saanud noor sai seal isa Moskvitši tankida. “See oli selline tõeline esimene tanklaoaas, mis tekitas ka huvi, miks mitte ise seal töötada,” räägib Aruvee.

Neste oli Arvo sõnade järgi esimene välismaine tanklakett, mis Eestisse suure teenindusjaama rajas. “Turg hakkas avanema ja järjest hakkasid ettevõtted siia saabuma. Varsti tulid ka Shell ja Statoil ja teised järgi, kuid Neste oli esimene,” meenutab Aruvee.

Nii ta otsustaski Nestesse tööle kandideerida. Töövestlusel tehti talle ka teatavaks, kuhu ta valituks osutudes tööle asub. Kõige olulisem oli hoida meeles, et tegemist on kõige hinnatundlikuma tootega maailmas ning teiseks, et äri käib sisuliselt ööpäev läbi. “Pärast seda mõtlesin päris tükk aega, et mida see tegelikult tähendab,” räägib Aruvee Nestesse tööle saamisest.

Kaupluses sai maksta ka valuutas

Kuna tegemist oli üleminekuajaga, siis võeti rublade kõrval vastu ka muud valuutat. “Meil oli leti taga olemas selline kataloog, et kui keegi tuli valuutaga maksma, siis ajasid kataloogist näpuga järge ja otsisid, mis riigi rahaga on tegemist ja milline on tema kurss,” räägib Aruvee. Ning kui oli tarvis raha tagasi anda, siis tehti seda tavaliselt Soome markades, sest seda oli kassas kõige rohkem. “Suurem osa peenraha kassas olidki vast Soome mündid,” jutustab Aruvee.

Et valuutamakse korral saaks kliendile tagasi antud õige summa, tuli teha kõiksuguseid arvutusi. “Oli ju vaja välja arvutada nii, et klient oleks õnnelik ja iseendal kogemata nahka üle kõrvade ei tõmbaks,” räägib Aruvee.

Järjekorrad ulatusid silmapiiri taha

1990ndate algust ilmestas kõige muu kõrval kütusekriis. Aruvee kirjeldab pilti, kuidas Pärnu teenindusjaamas, mis oli Eestis kolmas Neste teenindusjaam, ulatusid järjekorrad pikalt mööda Riia maanteed välja. Samamoodi olid lood Järve teenindusjaamas, kus autode rodu ulatus tänase Järve Selverini välja. “Ja inimesed olid nõus tundide kaupa ootama, et oma kütusekogus kätte saada,” nendib Aruvee.

90-ndate alguses olid järjekorras Neste tanklates tavapärased.Foto: Neste

Kindlasti tähendas Soome ettevõtte tulek ja piiride avanemine ka kaubavaliku mitmekesistumist. Paljud kaubad tulid ju Soomest, näiteks jõudis Neste poode kaudu Eestisse Fazeri šokolaad.

Automaattanklate tulek

Suur muutus toimus 90ndate keskpaigas. “Mina läksin kontorisse tööle 1995. aastal ning 1996. aastal avasime esimese automaattankla Männikul, millega kaasnesid ka huvitavad ajad,” räägib Aruvee.

Võrreldes teenindusjaamadega olid toona automaattanklates hinnad veidi soodsamad. Enam see nii ei ole. “Männiku jaamale mõeldes oli igapäevane tegevus käia seal automaati tühjendamas ja siis punnis rahakotiga tagasi sõita. Kogu aeg vaatasid üle parema ja vasaku õla, kas kõik on ikka turvaline,” meenutab Aruvee.

Automaattanklate puhul oli alguses omaette teema ka see, et kui seal midagi juhtus, siis pidi olema võimekus kohapeale appi sõita ja jaam võimalikult kiiresti töökorda seada.

Viisakas teenindus isegi ehmatas kliente

Omaette elamusi pakkus ka soomlastelt õpitud teeninduskultuur. “Kliendid lausa ehmatasid, kui tulid teenindusjaama sisse ja sa tervitasid neid esimesena ning vaatasid neile silma. Mõnikord tuli sellega lausa ettevaatlik olla,” muheleb Aruvee.

Klienditeeninduses näidati uut kvaliteeti, mis esialgu lausa ehmatas kliente.Foto: Neste

“Klienditeenindusel ja töökultuuril oli väga oluline osa, sest nagu öeldi, et sinu palk on kliendi taskus,” räägib Aruvee. Ka kõik jaama juhid ja asejuhid olid alati valmis ise leti taha hüppama – see hoidis neid maa peal, kui tuli vajadus kliendiga päriselt suhelda. “Ja seda head ja operatiivset suhtlust kliendiga püüame tänaseni hoida, et kliendil ei tekiks tunnet, et temaga ei tegeleta,” selgitab Aruvee.

Euroopa esimene harjadeta pesutänav

Tehnilise poole pealt olid huvitavad ka pesulate projektid. See oli tõsine väljakutse, et autod pesutänaval hästi puhtaks saaks. “Tallinna Kadaka jaam oli selle poolest eriline, et see oli üldse esimene harjadeta pesutänav terves Euroopas,” toonitab Aruvee.

Pesula eesmärgiks oli pesta 60 autot tunnis. “Katsetamisel olid head abilised taksopargi taksojuhid, kes tulid öösel oma autodega ja siis me seal proovisime, kas suudame piisava koguse autosid nii kiiresti pesta,” meenutab Aruvee.

Nestes on Aruvee töötanud juba üle 30 aasta, alustades teeninduses ning nüüd on juba enam kui 25 aastat töötanud erinevate projektide juhina. “Meelde on jäänud kindlasti suured muudatusprojektid – välisilme muutmised või automaattanklatele üleminek,” toob Aruvee välja mõned põnevamad projektid. Iga päev Nestes on erinev ja igav seal juba ei hakka. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.