Neste blogi

Kui palju on erinevad materjalid taaskasutatavad?

Kui taaskasutust peetakse tulevikus ainulikuks võimalikuks variandiks keskkonna säästmisel ja kliimamuutuste peatamisel, siis praegu on veel mõned materjalid endiselt vaid ühekordselt kasutatavad ning neist jääb järgi prügi, millega seni ei osata midagi muud teha, kui kuhjata prügimägedele. Tehnoloogia aga selles valdkonnas areneb kiiresti ning juba on võimalik erinevatest jääkidest ja jäätmetest, mis aastakümneid tagasi oli kasutu, toota selliseid uusi aineid, mis ei jää millegi poolest maha loodusest võetud toormest valmistatud materjalidest.

Heaks näiteks on taastuvallikatest plastid ja ka taastuvallikatest diislikütus Neste MY Renewable Diesel. Praegune seis taaskasutuses on aga maailmas selline.

Kõige tuntumad taaskasutatavad materjalid on plast, metall, klaas ja paber. Neid saab kõige lihtsamini ringlusse võtta. Kuid kõik need ained lähevad taaskasutusse erinevas koguses. Seetõttu kipuvad mõne materjali puhul taaskasutuse kogused olema veel üsna väikesed.

Plastid

Veel hiljuti ei olnud võimalik National Geographicu andmetel ringlusse võtta koguni 91 protsenti plastikust. 9 protsenti aga töödeldi tavaliselt hakkimise teel ning see põhjustab taaskasutataval plastikul polümeeride lühenemise, mis vähendab tugevust ja ei luba enam uuesti taaskasutusse võtta. See tähendab, et see muutub iga korraga üha vähem kasulikuks, muutudes lõpuks nii hapraks, et seda ei saa enam kasutada muuks, kui täiteaineks. 

Ülejäänud 91 protsenti plastist jõuab aga lihtsalt prügilatesse, kuhjub ja laguneb aeglaselt väidetavalt veel ohtlikumaks mikroplastiks. Aastaks 2050 on prügilates üle maailma umbes 12 miljardit tonni plastikut. 

PET-plastist joogipudelid on väga hästi taaskasutatavad. PET-plasti saab kasutada näiteks uue taara, vaipade, katuseisolatsiooni, rõivaste ja tekstiilide valmistamiseks. Probleemiks on aga sellised asjad, mis koosnevad erinevat tüüpi plastist. Komposiitmaterjalid pole samuti tavaliselt taaskasutatavad.

Neste uue taaskasutamise tehnoloogiaga töödeldakse taaskasutatavat plasti keemiliselt, mis annab tooraine, mille omadused on pea sama head, kui uuel plastil. Keemiliselt taaskasutusse võetud plastid on korduvkasutatavad rohkem kui üks-kaks korda, seega ringlusse võetava tooraine hulk selle tehnoloogiaga kasvab.

Metallid

Vanarauda osatakse ära kasutada oluliselt paremini, kui plastikut ja selle ümbersulatamiseks pole vaja keerulisi keemilisi tehnoloogiaid. Praeguseks on arenenud riikides enam kui kaks kolmandikku toorterasest valmistatud ringlussevõetud materjalist ehk põhimõtteliselt vanarauast. Kogu maailmas on see hulk aga veel umbes 32 protsenti ehk ligi kaks kolmandikku jääb endiselt kasutamata. Vanaraua koguja saab kokkuostus oma materjali ära andes ka tasu selle eest.

Klaas

Klaasi, nagu ka metalli, on samuti palju lihtsam ringlusse võtta, kui plastikut. Kui USA-s võetakse taaskasutusse umbes kolmandik kõigist ära visatud klaasnõudest, siis Euroopa Liit plaanib lähiaastatel taaskasutusse suunata vähemalt 70% taara- ja ehitusklaasist. Prügilatesse jõudev klaas ei lagune aastatuhandete jooksul ja seda on keeruline teise prügi seest hiljem välja võtta.

Paber

Kuigi paberitööstus kasutab tselluloosist paberi tootmiseks üsna palju kemikaale, on paber siiski olnud ja on tulevikus aina enam lihtsasti taaskasutatav tooraine. 

Euroopa Liidus on paberi ja papi taaskasutus aina paranenud ja 2018. aastal näiteks tekitas üks keskmine Euroopa inimene keskmiselt 174 kg paberpakendite jääke, millest suudeti taaskasutusse võtta juba 141 kg. Seega enamus jäätmetest leiabki juba uuesti kasutamist.

Paberitootmise kõrvalt on aga võimalik tekkinud jäätmetest valmistada ka kütuseid. Neste uue tehnoloogiaga saab biomassi töödelda lignotselluloosiks ja kasutada seda taastuvallikatest biokütuste tootmiseks. Nii väheneb paberitööstuse jäätmete hulk.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.