Vaatamata keskkonnaohtudele on põletamine kogu inimkonna ajaloo vältel olnud peamine energia saamise viis isegi praegu ja eriti arengumaades, kus see on endiselt energiaallikaks kodude soojendamisel ja toidu valmistamisel. Kuid ka arenenud riikides nagu Soome ja Rootsi on märkimisväärne hulk energiat saadud just põlemisest. Nüüd vaadatakse aga biomassi hoopis teise nurga alt – lihtsalt põletamise asemel on võimalusi bioenergiat kasutada hoopis rohkem.

Nii veider kui see ka ei tundu, on inimkond alles nüüd esimest korda ajaloos õppinud kasutama ka jääke ja jäätmeid, millest energiat saada. Näiteks toodavad tänapäeval puidutehased ja paberitööstus tohutul hulgal lignotselluloosi jääke, metsa ülestöötamise jääke (oksad ja puiduhake) või põllumajanduses õlgi ja põhku, mida saaks kasutada hoopis soojuse ja elektri tootmiseks. “See on paljuski kasutamata tooraine, mis on üks oluline element toornafta osa vähendamisel kütuste, polümeeride ja kemikaalide tootmisel kogu maailmas,” ütles Neste arendus- ja väliskoostöö asepresident Perttu Koskinen.

Kuigi nende jääkide kasutamine võib tunduda lihtne, pole see tegelikult nii.

Neste on juba üle kümne aasta kasutanud taastuvaid jäätmeid ja jääke, näiteks loomseid rasvu ja kasutatud toiduõli, et valmistada sellest maanteetranspordi ja lennunduse jaoks kvaliteetset kütust. Samas on paljude põllumajanduses ja metsanduses tekkivate jääkide kasutamine veidi vähem levinud. Enam kui kümme aastat on arendatud tehnoloogiaid, et neid õnnestuks lõpuks sama hästi ka kütusetootmises kasutada.

Energiat saab vetikatest, okstest ja olmeprügist

Neste plaanibki selles osas oma tegevust laiendada ning on investeerinud uute toorainete, nagu näiteks  vetikate, metsandus- ja põllumajandusjäätmete ning jääkide ja olmejäätmete kasutamise lahendustesse energia tootmisel. Neste eesmärgiks on muuta need taastuvad toorained kvaliteetseks taastuvaallikatest kütuseks või kemikaalideks, millest saaks valmistada näiteks uusi plaste.

Praegu oleme küll pöördumas biomassi, päikesepaneelide ja tuuleturbiinide poole, kuid samas tuleb olla teadlik ka nende lahenduste mõjust keskkonnale. Need uued energiatootmise tehnoloogiad nõuavad palju ruumi üha rahvarohkemal planeedil ja tekib oht, et asutakse konkureerima toidulauaga ehk põllumajandusmaaga. 

Lisaks on inimkonna tegevus muutunud palju energiamahukamaks, planeedil pole kunagi olnud nii suurt nõudlust energia järele. USA energiateabe administratsioon prognoosib, et maailma energiatarbimine kasvab aastatel 2018–2050 veel ligi 50 protsenti, mida juhib nõudluse kasv Aasias.

2020 on energia valdkonnas otsustav kümnend

Praegu ei toimu energiatootmise üleminek fossiilsest ajastust süsinikuneutraalseks piisavalt kiiresti, et täita Pariisi kliimaleppe eesmärki piirata globaalset soojenemist alla 2 °C. Näiteks transpordis on teadlased kindlaks teinud, et isegi kiirelt elektrisõidukitele üle minnes sellest üksi enam ei piisa eesmärgi saavutamiseks. 2020 on see kümnend, millal inimkond peab fossiilsetest kütustest tekkivade süsinikdioksiidi heitmete vähendamiseks võtma kasutusele kiired ja efektiivsed lahendused. Transpordis, mis moodustab umbes veerandi kogu maailma kasvuhoonegaaside heitkogustest, on toornafta asendamiseks vaja lisaks elektriliikuritele ka säästvaid vedelaid ja gaasilisi biokütuseid ning sünteetilisi kütuseid. Neid võiks toota muidu kasutuks osutunud jäätmetest ja jääkidest. 

Vaata lähemalt jätkusuutlike energialahenduste kohta, millest kirjutab ajakirjanik Chris Stokel-Walker, siit.