Neste blogi

Milline näeb keskkonnasäästlik transport välja tulevikus?

2019 oli aasta, mil maailmas märgati esimest korda tõsisemat kliimakriisi: metsad põlesid, süsinikdioksiidi heitkogused kasvasid kiirelt ja USA teatas plaanist lahkuda Pariisi kliimaleppest. Üks Rootsi suurimaid ajalehti küsis siis: kui me oleme nii mures lennureiside kliimavaenulikkuse pärast, siis miks me samal ajal ei märka kaupade liikumisest tekkivaid kliimaprobleeme, mida põhjustab transport? Flygskam´i ehk “häbi lendamise pärast” võib unustada, kui selle kõrval ei meenuta, kui palju logistika ja kaupade liigutamine tekitab heitmeid. Rääkima võiks hakata hoopis transportskam´ist.

New York Times kirjutas aprillis, et kaupade tarneahelad olid varem meie kõigi jaoks justkui nähtamatud, kuskilt tulid tooted justkui iseenesest. Meditsiinitöötajate kaitsevarustuse nappus ja järsku suurenenud nõudlus vajalike kaupade, nagu näiteks tualettpaberi ja käte desinfitseerimisvahendite järele pani korraga kõiki märkama, kui palju asju toodi meile kohale suhteliselt lühikese ajaga üsna kaugetest teistest riikidest.

Transpordi heitkogused, mis sisaldab maantee-, raudtee-, õhu- ja meretransporti, tekitasid 2016. aastal üle 24 protsendi kogu ülemaailmsest süsinikdioksiidi heitmekogusest. Veelgi murettekitavam on see, et transpordisektori heitmekogused kasvavad aina kiiremini ajal, mil neid peaks hoopis vähendama.

IPCC aruande kohaselt moodustab 72 protsenti kogu maailma transpordi heitmekogustest maanteetransport. Siia alla kuuluvad sõiduautod, bussid ning kerged ja raskeveokid.

Kui näiteks globaalne logistikafirma DPD suurendas üsna kiirelt kohalike elektrisõidukite osa oma transpordis, siis globaalselt on transpordi keskkonnasäästlikumaks muutmine palju pikem protsess. Autotranspordi muutmine nõuab näiteks ligi 20 aastat. Meretranspordis on see aeg veel pikem, 30-40 aastat. Kui praegu varustada keskmine sisepõlemismootoriga raskeveok elektriajamiga, tuleks sellega kaasas vedada 12 tonni akusid. Kauba jaoks jääks üsna vähe ruumi.

Kaugemas tulevikus võiks aga laetavate akudega kaubaveokite asemel joosta peamistel magistraalidel elektri kontaktliinid, millest veokid saaksid sõidu ajal toidet nagu trollibussid. Poleks vaja peatuda akude laadimiseks ning seega akud ei peaks olema nii suured ja rasked. Väiksemad akud laevad magistraalidel elektri jõul liikudes end kiirelt täis. Magistraalist maha keerates saab aga akutoitel juba lühema maa läbida teel sihtkohta, kus kaup maha laetakse.

Samuti võiksid kaugemas tulevikus sõita veokid näiteks vesinikukütusel, mida saab keskkonnasäästlikult taastuvallikatest toota.

Kõik need lahendused aga nõuavad veokipargi väljavahetamist, mis võtab väga kaua aega – vähemalt 20 aastat.

Kui asuda tegutsema kohe, võib praegused sõidukid siiski varustada keskkonnasäästlikumate lahendustega ning samal ajal saab ju hakata üle minema ka eespool nimetatud tulevikulahendustele. Mis oleks kohene lahendus? Neste jaoks on see jäätmetest ja jääkidest toodetud Neste MY Renewable diislikütus, millega kütuse elutsükli jooksul kasvuhoonegaaside heitkogused vähenevad kuni 90 protsenti. See oleks lahendus, mida saab kohe kasutama hakata uute tehnoloogiate pikaajalise kasutuselevõtmise kõrval.

Vaata lähemalt tulevikulahenduste kasutuselevõtu kohta transpordis sellest artiklist, mille on kirjutanud BBC ja Wired´i kaasautor Chris Stokel-Walker.

Oled sa GEENIUS, RIKAS või PRO? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.