Kliimamuutustest ja nende mõju vähendamisest rääkides mainitakse tihti süsinikujalajälge, kuna keskkonnamõju vähendamiseks peame me seda järsult vähendama. Kõigil meie tarbitavatel toodetel on oma jalajälg, mis viitab toote või teenuse elutsükli keskkonnamõjule. Kuid hoopis vähem teame me süsinikukäejäljest, mis muutub aina olulisemaks, kui keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid rohkem kasutusele võetakse.
Süsinikujalajälg on selgelt halvamaiguline suurus – see näitab meie negatiivset mõju keskkonnale. Toote süsinikukäejälg seisneb aga kahe võrdse toote või teenuse ja nende kliimamõju võrdlemises. Käejälg näitab, kui palju me oleme suutnud vähendada oma süsinikujalajälge. See võrdub kahe erineva lahenduse süsinikujalajälgede vahega mõõdetuna CO2 massina kilogrammides.
Süsinikukäejälg mõõdab inimeste ja ettevõtete kokkuhoidu, kui nad on valinud olemasolevatest võimalustest parema. Eesmärk suurendada oma süsinikukäejälge tähendab ka julgustada teisi ning aitab lõpuks parandada kõigi keskkonnakäitumist. Seega võiks “piitsa” ehk süsinikujalajälje asemel rohkem rõhutada hoopis “präänikut” ehk positiivselt mõjuvat süsinikukäejälge.
“Igapäevaelus saame me kokku arvutada süsinikukulud kõigele, mida teeme, olgu see siis hommikul joodud kohv või autosõit,” põhjendab transpordi konsultatsioonifirma Sustainable Freight Solutions strateegiadirektor Gordon Telling, miks nad soovitavad samuti just seda parameetrit oma keskkonnakäitumise hindamiseks kasutada. “Süsinikukäejälg näitab täpselt, mida olete keskkonnamõju vähendamiseks ära teinud.”
Käejälg toimib meie keskkonnamõju positiivse hindajana ning julgustab tegema pigem ennetavaid kui tagajärgedele reageerivaid tegevusi.
Toome ühe näite ka. Neste lubas täpselt aasta tagasi vähendada oma klientide kasvuhoonegaaside heitkoguseid taastuvate ja ringlussevõetud lahenduste abil aastaks 2030 vähemalt 20 miljoni tonni võrra. See ongi süsinikukäejälg – 20 miljonit tonni.
