Neste blogi

Need on seitse jätkusuutliku innovatsiooni suunda, millel tasub silm peal hoida

Kliimaga seotud küsimustest ei saa enam mööda vaadata ning maailma mõjutavate tagajärgede vältimiseks on muutused möödapääsmatud. Ning üks on selge: kui tahame kliima soojenemist märkimisväärselt aeglustada ja isegi peatada, ei saa sõltuvus fossiilkütustest enam jätkuda.

Fossiilsete kütuste laialdaseks asendamiseks pole aga olemas võluvitsa – selleks on vaja kasutusele võtta hoopis uuenduslikke lahendusi. Kuid millised uuendused ja tehnoloogiad aitavad kõige tõenäolisemalt kliimaeesmärke täita?

Roheline vesinik

„Roheline vesinik ja vesinikumajandus on üks praegustest kuumadest teemadest,“ ütleb Neste arendus- ja väliskoostöö asepresident Perttu Koskinen.

Roheline vesinik, mis on toodetud taastuvelektri abil veest, on Euroopa Liidu RePower kava keskne sammas ning mitmed suurriigid on kuulutanud seda ka üheks kliimamuutuse vastu võitlemise tähtsaimaks osaks.

Tööstustes kasutatakse praegu suures koguses fossiilsetest allikatest, peamiselt maagaasist toodetud vesinikku. Eesmärk on asendada see rohelisemate alternatiividega. Taastuvelektri tootmise suurendamise kõrvalsaadusena kiirenebki ka rohelise vesiniku kasutamine.

Koskinen usub, et suurtest tööstusharudest hakkavad seda esmalt kasutama kütuse rafineerimine ja terasetööstus. Seejärel laieneb selle kasutamine transpordikütusena vesinikelemendiga sõidukites. Lisaks on rohelisel vesinikul tohutu potentsiaal e-kütuste ja Power to X lahenduste laiema leviku võimaldamise.

Selle aasta suvel sai Neste Euroopa Komisjonilt heakskiidu osalemiseks üle-euroopaliste vesinikuprojektide (IPCEI) programmis, mis võimaldab Soomes Porvoos asuva rafineerimistehase puhta vesiniku projekte avalike vahendite abil rahastada. Eesmärk on, et sealses tehases toodetud rohelist vesinikku saaks kasutada Neste kütuse rafineerimisel ning seda saaks tarnida ka rasketööstustele, et nende süsinikujalajälge pikemas perspektiivis vähendada.

Taastuvad energiaallikad transpordis

Koskineni sõnul on transpordis ülioluline vähendada sõltuvust toornaftast. See on aga tohutu väljakutse, mille teostamiseks on vaja kasutada kõiki olemasolevaid jätkusuutlikke tehnoloogiaid.

Üks lahendustest on transpordi jätkuv elektrifitseerimine, mis võtab aga aega. Samuti on elektrienergia kasutamise võimalused lennunduses ning kaug- ja rasketranspordis piiratud – siin saavad aidata taastuvatel toorainetel põhinevad kütused, mida saab kasutada olemasoleva infrastruktuuriga ja praegustes masinates. Sel moel saab fossiilkütuste kasutamist ning heitmekoguseid vähendada, tegemata samas suuri investeeringuid juba olemasolevate masinaparkide väljavahetamiseks.

Et taastuvatest toorainetest valmistatud kütused tulevikus fossiilkütuseid aga suuremas mahus asendada saaks, on oluline nendesse tehnoloogiatesse jätkuvalt panustada.

Tootmiste kõrvalsaaduste ja isegi jäätmete ümbertöötlemine on teine ala, mille arendamises Neste esirinnas on: metsa- ja põllumajandustööstuse jääkides ning isegi olmejäätmetes peitub suur potentsiaal toornafta asendamisel kütuste tootmisel.

Jälgida tasub ka Neste arendatavat Power to X tehnoloogiat. See on protsess, mille käigus valmistatakse vesinikust ja süsihappegaasist taastuvenergia abil sünteetilist kütust.

Uuendused põllumajanduses ja toidutööstuses

Siin on olulisemad tulevikusuunad laboris kasvatatud sünteetilise liha tootmine – see aitab vähendada veiste kasvatamisega paratamatult tekkiva metaani heitkoguseid – ja vertikaalne põllumajandus.

“Üks kolmandik kasvuhoonegaaside heitkogustest pärineb toiduainete tootmisest,” märgib Koskinen. “Suur osa bioloogilise mitmekesisuse vähenemisest on seotud põllumajandusega ja see kasutab ka 70 protsenti maailmas kasutatavast mageveest.” Pealegi eraldame iga kord mullas juurvilju kasvatades sealt süsinikku ning vähendame sel moel mulla viljakust.

Kuid uuendused põllumajanduses on juba kohal. Näiteks ehitatakse Suurbritannias Lincolnshires maailma suurimat vertikaalset farmi – 13 500 ruutmeetri suurust rajatist, mis töötab ainult rohelise energiaga ning vajab traditsioonilisest põllumajandusest 95 protsenti vähem vett.

Laborilihagi levik on nurga taga. Singapuris on juba lubatud müüa liha, mis on kasvatatud laboris ning mille tootmine kasutab tavapärase lihatööstusega võrreldes 96 protsenti vähem vett ja 99 protsenti vähem maad, heitmeid tekitab selline lihatootmine aga 96 protsendi võrra vähem.

Plastijäätmete keemiline ümbertöötlemine

“Plasti ringlusse võtmisest ei pääse me kahel põhjusel,” ütleb Koskinen. “Esiteks võimaldab see toota plasti uusi fossiilseid ressursse kasutusele võtmata. Teiseks, lisaks sellele, et plastide taaskasutamine vähendab plastireostust, saab plaste korduvalt kasutades vähendada nende elutsükli lõpus põletamisest tulenevaid süsinikdioksiidi heitkoguseid.”

Neste pakub lahendusi selliste plastide keemiliseks ümbertöötlemiseks nende elutsükli lõpus, mida muidu oleks raske uuesti kasutusele võtta ja mis võiksid keskkonda reostama jääda. Samuti töötab Neste selle nimel, et suurendada taastuvatest ressurssidest tehtud bioplastide osakaalu – näiteks saab bioplastikut toota nii maisist kui sojast.

“See on ilus kontseptsioon,” ütleb Koskinen. Isegi ringmajanduse põhimõtteid täielikult järgides ei saa kogu kasutatud plastikut täielikult taaskasutada. “Aga kui kompenseerida taaskasutamiseks mittesobiv osa taastuvatest ressurssidest tehtud plastikuga, on lõpuks võimalik fossiilsetest toorainest valmistatud plastik asendada täielikult taastuvatest ressurssidest tehtuga.”

Arendustega aidatakse saavutada Euroopas seatud eesmärki, milleks on poolte plastpakendite taaskasutamine 2025. aastaks. 2030. aastaks peaks pakendite taaskasutamise protsent olema aga juba 55.

Energiasalvestuse lahendused ja uued akutehnoloogiad

Elektrifitseerimine ja roheline elekter ei asenda fossiilset energiat mitte ainult transpordisektoris, vaid ka tööstustes ja kodumajapidamistes.

Kuid kuid rohelise energia tootmine näiteks tuule- ja päikeseenergia tehnoloogiate kasutuselevõtu abil on teinud lühikese ajaga suure hüppe, siis kogutud energia kasutamine võimaldamine pikema perioodi jooksul on endiselt suur väljakutse. “Need taastuvelektri allikad ei ole stabiilsed,” tõdeb Koskinen. “Tootmisvõimsus muutub pidevalt.”

Vesinik, eriti just roheline vesinik, pakub aga võimalusi rohelise energia salvestamiseks. Juba praegu katsetatakse vesinikul töötavaid lennukeid kui maismaasõidukeid.

Samuti arendatakse akude tehnoloogiaid ning uuendusi veavad suuresti pikamaasõitudeks loodud ja seetõttu suuremaid akusid vajavate elektrisõidukite tootjad.

“Suureks väljakutseks on mineraalide kättesaadavus,” selgitab Koskinen. Kuid selleski valdkonnas on areng kiire ja lahendustena nähakse näiteks akudes kasutatavate mineraalide hulga vähendamist või haruldaste mineraalide asendamine lihtsasti kättesaadavatega.

Rasketööstuse defossiliseerimine

Oxfordi ülikooli andmetel pärineb viiendik kogu maailma süsinikdioksiidi heitkogustest rasketööstusest. See tähendab, et selle tööstuse mõju keskkonnale on äärmiselt suur. Samas on rasketööstus fossiilsete kütuste kasutamise vähendamise osas ka üks keerukamaid sektoreid. Seetõttu tuleb globaalse soojenemise kontrolli all hoidmiseks keskenduda tööstuse sektoritele, kus süsinikuheidete tekkimist oluliselt vähendada või nullini viia saab.

“Dekarboniseerimise võimalused sõltuvad juba tööstuse liigist, kuid vahendeid selleks on erinevaid. Alates rohelise vesiniku kasutamisest, elektrifitseerimisest ja fossiilkütuste asendamisest biokütustega kuni süsinikuheitmete püüdmise ja kasutamise või ladustamiseni välja,” ütleb Koskinen.

Süsinikuheitmete püüdmine mängib tõepoolest aina suuremat rolli nullemissiooni eesmärgi saavutamisel. Muuhulgas saab heitmeid püüda juba olemasolevates energiatööstustes ning tegu on paljulubava abinõuga kohtades, kus muud heitmete vähendamise meetodid ei ole sobilikud või oleksid lihtsalt liiga kulukad.

Uudsed koostöötlemise ja moderniseerimise lahendused on olulisel kohal näiteks sellistes tehastes ja tootmisjaamades, mille elutsükkel on pikk. Nende üleviimine innovatiivsetele, kuid juba olemasolevatele tehnoloogiatele kasutamaks näiteks taastuvaid tooraineid võimaldab muutusteni kiiremini jõuda.

Taastuvate ning ringluses olevate toormaterjalide koostöötlemine vähendab sõltuvust fossiilsetest toorainetest ning võimaldab tootmisel heitmeid vähendada. Juba olemasoleva infrastruktuuri kasutamise heaks näiteks on ka rafineerimistehaste osaline kaasajastamine moel, mis lubaks toota kütuseid ja materjale taastuvatest toorainetest.

Ringmajandus

Laialdasem üleminek seniselt lineaarselt ehk “tooda-tarbi-viska minema” majandusmudelilt ringmajandusele on paratamatult järgmine suur hüpe. “Ringmajanduse põhimõtete kohaselt peaksid tooted olema mõeldud korduskasutamiseks, parandamiseks ja taaskasutamiseks,” ütleb Koskinen.

Kuid ainuüksi elektroonikajäätmete vähendamiseks – neid tekkis 2019. aastal maailmas 7,3 kg iga inimese kohta ning ennustuste kohaselt tekib neid 2030. aastal kokku 74,7 miljonit tonni – on vaja suuri muutuseid.

Euroopa Liidus on väljatöötamisel seadusandlus, mis peaks parandama paljude toodete kestvust, taaskasutatavust ja parandatavust. Sarnane algatus on töös ka Indias. Kuid ettevõtted peavad tegutsema ka ise.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.