Neste visionäärid on välja pakkunud neli tehnoloogiat, mis võiksid tulevikus oluliselt muuta meie energiamajandust. Siin need on.
1. Kehasoojuse muutmine elektriks
Neste kogus 2017. aastal ideid, mis võiksid tulevikutehnoloogiat keskkonnasõbralikumaks muuta ning mis aitaks leida energiat uutest allikatest. TOP 5 hulgas mainiti sel konkursil ideid, kus igapäevane soojuse allikas – inimkeha – oli kasutusel elektri tootmiseks. Energiat neelas näiteks kas tool või vastav rõngas.
Sarnast kontseptsiooni on Soomes testitud veel ka kuuma kohvitassiga, mis neelab kohvi kuumust ja muudab selle mobiili laadimiseks vajalikuks elektrienergiaks. Nii sai küll kohvi veidi kiiremini jahutada, kuid võimsusest jätkus nutitelefonile vaid neljaks sekundiks.
Taolist tüüpi energiatootmine kasutab ära kahe keha vahelist temperatuurierinevust. Kehatemperatuuril sõrme läbi jääkülma rõnga libistamine genereerib sellepärast samuti elektrienergiat. Probleemiks on aga see, et temperatuurierinevus lõpuks tasandub ja toimingut peab kordama, näiteks rõngast uuesti jahutades.
Tulevikus on meie elektroonika kindlasti palju energiasäästlikum, nii et vajaminev energiahulk on palju väiksem ja me saaksime tegelikult piisavalt energiat juurde ka väiksematest asjadest, näiteks viis minutit kehatemperatuurist erineva soojusega toolil natuke aega istudes. Idee kontoritoolilt energiat ammutada on jumekas, kuna me kõik teame, et igapäevane tööelu nõuab tundide kaupa istumist.
Kuid on ka teine viis, kuidas töökohal arvuti taga istumist saaks energiatootmises rakendada.
Kontoritoolil on ju palju liikuvaid osi, näiteks amort. Tööl liigutakse ringi, käiakse koosolekutel ja lõunatamas või parandatakse oma kehahoiakut, tõustes aeg-ajalt püsti. Seda liikumist saaks kasutada elektrienergia tootmiseks. Praegu pole see küll piisavalt efektiivne, et jätkuks mõne elektriseadme toitmiseks, seega peame veel ootama, mida tulevik toob.
2. Prügi isesorteerimine
Soomes on ettevõte, mis spetsialiseerub robotiseeritud jäätmete sorteerimissüsteemide tarnimisele. Kasutades seda näiteks ehitusplatsidel, võtavad robotid konveierilindilt kõik erinevad jäätmed ja tehisintellekti abil on võimalik sorteerida iga praht just sellesse konteinerisse, kuhu vaja. Pärast on materjalide taaskasutusse võtmine palju lihtsam.
Nii et tehnoloogia on iseenesest juba olemas, kuid selle kasutamine meie kõigi prügikastides oleks veel üsna kulukas. Kui leiutaksime kulutõhusama viisi, saaksime ehk seda kasutada iga prügiauto sisse paigaldatud avalikus jäätmekäitlus-süsteemis.
Prügikäitlemise tehnoloogia teeb tulevikus ilmselt niikuinii suurema tehnoloogilise hüppe ja kõiki jäätmeid on uute tehnoloogiatega hoopis lihtsam ära tunda ja sorteerida. Lahenduseks võib olla laser, mis tunneb ära erinevad materjalid, toodete sisseehitatud mikrokiibid või igale asjale trükitud UV-valguses loetav silt.
3. “Roheliste seintega” orgaaniline kliimaseade
Taimeseinad ja vertikaalsed aiad on samuti juba mõnda aega olemas. Taimi kasutatakse sudu leevendamiseks suurlinnades, hapniku tootmiseks, müra vähendamiseks ja toatemperatuuri hoidmiseks. See pole aga sugugi nii lihtne, kui tundub – vaja on õigeid taimesorte, millel on õige hüdratsioon, optimaalsed kasvutingimused ja nad vajavad ka palju hoolt.
Hoonetes kasutatavate “roheliste seinte” taimed aitavad hoonel hingata samamoodi, nagu meie nahk. Kui inimese jahutamine toimub higistamise ja hingamise kaudu, siis rohelised katusetaimed jahutavad end looduslikult, aurustades fotosünteesi käigus vett. Nii et iga roheline seina- või katusealune on nagu orgaaniline kliimaseade. Heaks toimivaks näiteks sellest on Bosco Verticale tornmajad Porta Nuovas, Milanos.
4. Kineetilise energia kogumine maanteedelt
Teede kasutamine energiatootmiseks on hea idee, kuna maanteid on kogu maailmas väga palju. Väga mugav oleks, kui energiat saaks autode liikumisest kuidagi kätte ilma liikuvate osadeta. Siis pole kulumist ja midagi ei saa ka katki minna.
Tulevikku arvestades on Neste disaineritel-visionääridel välja mõeldud kaks kontseptsiooni, mis võiksid töötada maanteedel ilma liiga paljude liikuvate osadeta. Esimene neist kannab nime Solar Roadways – need on spetsiaalsest klaasist päikesepaneelid, mis suudavad lund sulatada ja nende pind on sama haakuv, kui asfalt.
Teine võimalik lahendus on pisut futuristlikum. Seda nimetatakse piesoelektriliseks elektritootmiseks – autorataste poolt teekattele avaldatavast rõhust saadakse energiat. Materjalid, mis on võimelised tekitama piesoelektrilist efekti, annavad deformeerumisel väljundiks pinge, näiteks kui auto neist üle sõidab. Sellise materjali lisamine betooni või asfaldi sisse toodaks elektrit igal teel, mida mööda sõidame või isegi kõnnime.
