Neste osaleb Singitriki (Kinkkutemppu) aktsioonis sel aastal juba kuuendat korda. Sellest on tänaseks saanud traditsioon paljude soomlaste jaoks. Singitrikk julgustab peresid koguma ja andma taaskasutusse jõulutoitude valmistamisel tekkivaid küpsetusrasvasid, millest toodetakse taastuvdiislikütust Neste MY Renewable Diesel. Aktsioon algas reedel, 17. detsembril 2021, kui avatakse ligi 300 kogumispunkti üle Soome, ning lõpeb 7. jaanuaril 2022.

Eelmisel aastal püstitas Singitrikk osavõtjate rekordi: ligi 240 000 Soome peret lõid kaasa küpsetusrasvade kogumises. Kokku saadi 55 tonni rasvajäätmeid, millest toodeti nii palju taastuvdiislit, et sellega oleks saanud sõita autodega 17 korda ümber maakera.

Sel aastal on eesmärk suurendada osalevate kodumajapidamiste arvu vähemalt 300 000ni.

“Ringmajandus on järjest olulisem teema Soome tarbijate ja ettevõtete jaoks. Singitrikk on jätkusuutliku koostöö musternäidis: selles ühendavad jõud 15 ettevõtet. Kasutatud küpsetusrasvadest saab taastuvdiislikütus, mis on alternatiivne lahendus tarbijatele ja ettevõtetele süsinikujalajälje vähendamiseks. Neste MY taastuvdiislikütusega on transpordi emissioon kuni 90 protsenti madalam võrreldes fossiilse diislikütusega. Otsime võimalusi tulevikus kaasata ka Eesti tarbijaid samas kogumisaktsioonis osalema,” ütles Neste Eesti turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste.

Kütusetarbimise elutsükli emissioonide ja emissioonide vähendamise arvutamise metoodika aluseks on Euroopa Liidu Taastuvenergia Direktiiv (2018/2001/EU).

Kõiki küpsetusrasvasid, mis jäävad üle traditsioonilistest jõulutoitudest (seapraad, kalkun, kala ja juurviljad), on võimalik ümber töödelda taastuvdiislikütuseks. Nende äraandmiseks paigutatakse  kogumispunktid üle Soome K-Citymarketitesse ja paljudest teiste K-keti toidukauplustesse, samuti Neste ja Neste K tanklatesse ning mõnel pool ka kohalikesse jäätmejaamadesse.

Lassila & Tikanoja transpordib kokkukogutud rasvajäätmed Rasmixi, kus need ümber töödeldakse. Sealt edasi transporditakse ümbertöödeldud rasvajäätmed Neste Porvoo tehasesse, kus sellest toodetakse taastuvdiislikütust.

Kliimadebatt ei mõjuta oluliselt soomlaste jõulupühi

Novembrikuise küsitluse “1000 soomlast” järgi ütles vaid 10 protsenti soomlastest, et kliimadebatt mõjutab seda, kuidas nemad või nende perekond tänavu jõule tähistab. Mõnevõrra rohkem (19%) on  kliimaküsimused mõjutanud 18-24-aastastele noorte hoiakuid. Kõige rohkem on tarbijad hakanud kliima tõttu oma toidujäätmeid vähendama, jäätmeid sorteerima ja vähem kingitusi ostma. Küsitlus viidi läbi “1000 soomlast” tarbijauuringu raames IRO Research Oy poolt 16.–25. novembril 2021, vastasid 1000 Soome tarbijat. Valimis osalejate vanus, sugu ja elukoht on kaalutud Soome elanikkonnale vastavalt.

Umbes 25 protsenti küsitletutest märkis, et nad ei pööra alati jäätmete sorteerimisele tähelepanu, sest nad ei tea, kuidas jäätmeid õigesti sorteerida. Ligi 50 protsenti ütles, et lähim jäätmejaam asub liiga kaugel. Kasutatud toiduõlid ja praerasvad on samuti jäätmed ning enamik soomlasi taaskasutabki neid mingil viisil. Küsitletutest 31 protsenti laseb toidurasval taheneda ja paneb selle biojäätmete hulka, 25 protsenti viskab toidurasva segajäätmetesse ja 8 protsenti valab selle kanalisatsiooni.

Singitrikk annab kõigile soomlastele võimaluse jõuluprae rasv nõuetekohaselt taaskasutusse saata ning õppida uusi harjumusi – edaspidi mitte enam praerasva kanalisatsiooni valada, mis pealegi ummistab torusid.

“Singitrikk on hea viis, kuidas rasvajäätmeid taaskasutusse võtta, ning lisaks edendab see ringmajandust. Meil on hea meel, et saame seda kampaaniat vedada juba kuuendat korda ning  soomlastele on Singitrikk saanud üheks jõulutraditsioonide osaks. Usume, et järk-järgult suureneb ringmajanduse tähtsust ka teistes valdkondades,” ütles Soome Keemiatööstuse Liidu biomajanduse ja ringmajanduse peanõunik Pia Vilenius.