Neste blogi

Risto Sülluste: Euroopa riigid ei ole elektriautode kasutuselevõtuks võrdselt valmis

Neste My maksab u 1,9 eurot liiter, aga Neste loodab sellele saada aktsiisivabastuse: siis langeks hind peaaegu tavatasemele. Foto: Pille Russi
Foto: Pille Russi

Neste Eesti turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste küsib arvamusloos, mis juhtub siis, kui kõik ei saa endale lubada uut elektriautot või kui laadimispunkte ei ole piisavalt?

Euroopa Autotootjate Assotsiatsiooni statistika kohaselt asub kõigist Euroopas olevatest elektriautode 224 237 laadimispunktist praeguse seisuga 70,3% kolmes riigis: 30% Hollandis, 20,4% Prantsusmaal ja 19,9% Saksamaal. Need kolm riiki moodustavad Euroopa territooriumist 23 protsenti. 5,8 protsendiga neljandale kohale jäänud Itaalia on esikolmikust kaugel ning teistes EL-i riikides on laadimiskohtade arv veelgi väiksem.

Sama statistika järgi asub Eesti riikide hulgas, kus on vähem kui üks elektrilaadija iga saja kilomeetri kohta. Selliseid riike on Euroopas kümme: Bulgaaria, Tšehhi, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Iirimaa ja Eesti. Vähem kui viis laadijat saja kilomeetri kohta on kümnes riigis ning vaid neljas on kümme laadijat iga saja kilomeetri kohta. Hollandis on saja kilomeetri kohta 47,5, Prantsusmaal 34,5 ning Saksamaal 19,4 laadijat.

Üleminek fossiilkütustelt alternatiivsetele kütustele on kahtlemata möödapääsmatu ning elektriautod üks paljudest lahendustest, mida maailm vajab. Kuid praegu on Euroopa riigid elektriautodele üleminemiseks valmisolekult väga erinevas positsioonis ja piisav taristu on olemas vaid vähestel.

Sellises olukorras teenib elektriautode kasutuselevõtu forsseerimine (sisuliselt keelustades pärast 2035. aastat sisepõlemismootoritega autode müügi) vaid vähemuse huve ning võib anda avalikkusele sootuks vastupidise signaali. Tulemus on see, et autojuhid jätavad vanad sõidukid alles ning kõrge CO2 emissiooniga autod võivad jääda meie teedele kauemaks.

Kuni elektriautod on kallid ja laadimisvõrgustik pole piisav, on Eestil kasulik seista jalad maas ning võtta maanteeliikluses CO2 vähendamiseks kasutusele mitmekesisem valik lahendusi. Et oleks võimalusi nii uutele elektriautodele kui ka traditsioonilistele sisepõlemismootoriga sõidukitele, mis on praegu teedel.

Tavalistes diiselautodes fossiilse kütuse asendamine jäätmetel põhineva vedelkütusega on juba võimalik ka Eestis. Võrreldes fossiilse diislikütusega vähendab see CO2 heitmeid ligi 90%. Heitmete hulk on jätkusuutliku kütuse puhul võrreldav elektriautoga. CO2 heitme vähendamine transpordis on Euroopa Komisjoni algatatud “Fit for 55” kliimapaketi üks kõige olulisemaid eesmärke ning siin oodatakse tegusid kõikidelt liikmesriikidelt. Läheb umbes kaks aastat, kuni paketi menetlemine Euroopa parlamendis ja nõukogus lõpule jõuab. Seejärel peavad nii Holland kui ka Eesti olema võrdselt valmis vastu võtma uusi ja uuendatud regulatsioone riigi seadusandlusesse.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.