Neste blogi

Tahked olmejäätmed taastuvkütusteks: kuidas Neste kasututu kasulikuks muudab?

Foto: Neste.

Olmejäätmete käitlemine tõhusal ja säästval viisil võib olla keeruline. Kuid selliste jäätmete vilets – või üldse mitte käitlemine – võib ohustada meie kallist sinist planeeti ja kõiki, kes seda koduks kutsuvad. Jäätmed sisaldavad mitmesuguseid väärtuslikke ja sageli piiratud ressursse, mida saab ja ka tuleks uuesti kasutada. 

Mis on tahked olmejäätmed ja miks see nii suur probleem on?

Millegi ära viskamine on kaasaegne luksus, mida enamik meist kasutab isegi mitu korda päevas. See võib olla näiteks toit, vana tehnikaseade, pakend või mõni muu ese, mille äraviskamisest meil kahju pole.Aga mis nende asjadega tegelikult juhtub? Nad ei kao lihtsalt ära – kuhu nad siis lähevad?

Selliseid jäätmeid, mis on jõudnud inimeste prügikasti, nimetatakse tahketeks olmejäätmeteks. Ülemaailmselt ladestatakse koguni 65% jäätmetest prügilasse või visatakse maha ja vette. Samas praegu võetakse ringlusse vaid umbes 13% kõikidest jäätmestest. 

Maailmapanga hinnangul tekkis ainuüksi 2016. aastal kogu maailmas umbes 2 miljardit tonni jäätmeid ning kooskõlas majandusarengu ja linnastumisega prognoositakse 2050. aastaks eeldatavat kasvu ligikaudu 3,4 miljardi tonnini.

Kui rääkida probleemidest, mis on seotud kehvasti majandatud tahkete olmejäätmete käitlemisega, siis tihti kipume mõtlema saastatud maapinnale ja reostatud veekogudele. Paraku on see vaid jäämäe tipp.

Jäätmete põletamisest tulenev reostus, üleujutusi põhjustavad ummistunud drenaažisüsteemid ja haiguste edasikandumine on kõik tõsised probleemid, mis tulenevad mõistlike jäätmekäitluslahenduste puudumisest.

Halva jäätmekäitluse tegelike kahjude hindamisel peaks analüüsima positiivset mõju, mida nende jäätmete taaskasutamine võib kaasa tuua. Taaskasutamise abil on võimalik vähendada nõudlust esmase tooraine järele uute kaupade tootmisel. Näiteks teatud toidujäätmetel ning saastunud paberil ja papil on lähitulevikus taaskasutuse vaatenurgast vägagi suur potentsiaal. 

Kasutada tuleb hetkel olemasolevaid lahendusi

Jäätmekäitlus on valdkond, millega peab inimkond tegelema oma teekonnal parema jätkusuutlikkuse suunas. Säästev liikuvus ja CO2 heitmed on teine tähtis koht. 

Transpordisektor on täna kasvuhoonegaaside heitkoguste peamine tekitaja kogu maailmas ning nõudlus kütuste järele kasvab aina hoogsamalt. Maailmapanga andmetel põhjustavad jäätmed hinnanguliselt 5% ülemaailmsetest CO2 heitkogustest, samas kui transport põhjustab üle 20%.

Elektrisõidukitel ja muudel energiatõhusatel transpordiliikidel on mõistagi positiivne kliimamõju, kuid nende uuenduslike lahenduste rakendamine võtab veel aega. Seega tuleb vaadata praeguste võimalike lahenduste poole. 

Neste on juba aastakümneid uurinud alternatiive tavapärasetele fossiilkütustele. Üks nende lahendus on juba ennast ka suutnud tõestada – taastuvkütused. 

Näiteks 100% taastuvatest toorainetest toodetud Neste MY diiselkütus, mis vähendab toornaftast valmistatud kütusega võrreldes kasvuhoonegaaside heitkoguseid keskmiselt 90%. Taastuvkütused on kusjuures täiesti kättesaadavad ka juba Eestis. Nimekirja taastuvkütuseid müüvate tanklate kohta leiad SIIT!

Taastuvkütuseid ei kasutata mitte ainult sõiduautodes, vaid ka näiteks lennunduses ja laevanduses. Seal on elektrifitseerimine mõnevõrra keerulisem protsess kui sõiduautode puhul. Neste on ka nendes sektorites aktiivselt tegutsenud: näiteks toodab ettevõte säästvat reaktiivkütust (SAF), mis on tänaseks juba kaubanduslikult saadaval kogu maailmas.

Tahkete olmejäätmete kasutegur on tohutu

Tahked olmejäätmed mängivad tähtsat rolli selle kõige juures. Pärast seda, kui jäätmetest on eraldatud n-ö “lihtsad taaskasutatavad materjalid”, sisaldab see endiselt pidevalt tekkivat ressurssi, mis võib olla taastuvkütuste tooraine.

Praegu toodetakse suurem osa taastuvkütustest vedelast toorainest, nagu näiteks õlid ja rasvad. Samas võimaldavad nüüd uued tipptehnoloogiad, nagu gaasistamine, muuta tahked olmejäätmed tõhusalt ja jätkusuutlikult kvaliteetseks kütuseks.

Tahkete olmejäätmete muutmine taastuvkütuste tooraineks toob kaasa mitmeid eeliseid: madala heitega kütuste kättesaadavuse suurenemine, väiksem saasteainete ja jäätmete hulk. Samuti vähendatakse jäätmete töötlemisest tulenevate heitkoguste hulka.

Lisaks võivad tahked olmejäätmed toimida võimeka majandusressursina linnade ja piirkondade arendamiseks, pakkudes toorainet energia tootmiseks ja meelitades ligi investeerimiskapitali.

Kust siis alustada? See on loomulikult omaette väljakutse, eriti kiiresti kasvavates linnades, kus jäätmete teke suureneb ning kus jäätmekäitluseks ja -töötlemiseks maad napib. Probleemiks on veel rahastamine, kuna jäätmekäitlusega konkureerivad ka teised avalikud (ja vajalikud!) hüved, nagu haridus, veevarustus ja tervishoid.

Valitsused saavad seade endale selged jätkusuutlikkuse kohustused ja kehtestada jäätmekäitluse suunised, mis neid kohustusi toetavad. Palju saab ära teha ka erasektor. Nõudluse kasvades madalama heitega mobiilsuslahenduste järele suurenevad ka investeeringud taastuvkütuste ja nende toorainete ümber. Jäätmekäitluslahendused peavad olema suunatud tõhusate jäätmete kogumise ja töötlemise väärtusahelate loomisele.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.