Rootsis Stockholmi arhipelaagis asuv Lidö saar on juba ligi aasta osalenud Neste Zero Islandi projektis, mille eesmärgiks on luua jäätmevaba elukeskkond. Teel saastevaba elukorralduse poole on selgunud, et see polegi nii keeruline, kui esialgu paistab. Õigete lahendustega saab üsna kiiresti tekkinud jäätmehulka vähendada väga suurel määral ning saja protsendini polegi enam pikk tee minna.
Rootsis on seatud eesmärk saada kliimaneutraalseks aastaks 2045. ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) hinnangul võib aga meil olla aega kliimamuutustega tegelemiseks siiski oluliselt vähem – vaid kaksteist aastat. Uurimaks, mida on vaja süsinikdioksiidi heitkoguste võimalikult kiireks vähendamiseks, otsustasid Neste ja partnerid muuta vaid kaheteistkümne kuuga Stockholmi arhipelaagis asuva Lidö saare kliimaneutraalseks ehk nii-öelda nullsaareks. Projekti Zero Island rakendamisega vähendati saare heitkoguseid üsna kiirelt koguni 78 protsendi võrra võrreldes varasema tasemega.
Mida tähendab Zero Island ehk “Nullsaar”?
Lidö muutmine kliimaneutraalseks on kogu saarel elava ja töötava kogukonna ühine pingutus. Neste kasutas jätkusuutlikkuse spetsialistide teadmisi ning tegi tihedat koostööd Stockholmi arhipelaagi ühendusega – Skärgårdsstiftelseniga, et loodusväärtused ja saare elukorraldus üksteisega kuidagi vastuollu ei satuks.
Saare jaoks valitud säästlike lahenduste hulka kuulub näiteks Neste MY Renewable™ taastuvatest allikatest toodetud diislikütuse kasutamine sõidukites, samuti kasutab keskkonnasõbralikku kütust ka saartevaheline parvlaevaliiklus. Fortumi poolt aga pakuti elanike energiavajaduste lahendamiseks välja päikeseenergiajaam.
Lisaks aitasid mitmed säästvad lahendused parandada energiatõhusust ja vähendada jäätmeid ning taaskasutusele pöörati samuti erilist tähelepanu. Kogu saar hakkas kasutama fossiilkütuste vaba rohelist elektrit.
Erinevate lahenduste kombineerimine ja üleminek rohelisele elektrile vähendaski saare süsinikdioksiidi heitkoguseid aastas 180 tonnilt 40 tonnile.
Kuna Lidös peatub ka palju turiste, siis olid olulised kohad kokkuhoius majutus ja toit. Zero Islandi külastajaid sai majutada unikaalsesse suvemajakesse Nolla Cabin – see on energiat kokku hoidev ja säästlik suvila, milles ööbijad kasutasid kohalikku toorainet ja kulutasid võimalikult vähe loodusressursse. Majutuskohta sai rentida AirBnB kaudu.
Zero Menu aga pakkus saare külastajatele kohalikust toorainest maitsvat ja valmistamiseks vähe energiat nõudvat toitu staarkokk Jonas Svenssoni köögist. Toidu valmistamisega hoiti kokku nii materjale kui energiat nii, et see tekitas vaid veerandi samaväärse söögi süsinikujalajäljest.
“Nullsaarega tahame näidata, et on meie lastel on võimalik saarestikku nautida samade mugavustega nagu seni, kuid vastutustundlike valikute tegemisega saame keskkonda oluliselt vähem koormata. Samas ei tähenda see, et peaks puhates tegema kompromisse mugavuse arvelt, vaid lihtsus ja puhas saastevaba elamine võib saarel elamise kogemuse hoopis paremamaks muuta,” usuvad Lidö juhtivad ettevõtjad Olle Tejle ja Hugo Olofsson.
Milline on Nullsaare tulevik?
Muidugi ei lõpe projekt veel sellega, et üks saar muutub kliimaneutraalseks. Jätkusuutlikke tulevikulahendusi tuleb kasutada edasi ka meie igapäevaelus ja mõttemaailmas. Nullsaarel näidatakse, kuidas see on võimalik ja haritakse inimesi kliimaneutraalsete lahenduste osas, mis lihtsustavad säästvate valikute tegemist.
Lidö saarel tahetakse muuta puhkus saastevabaks – projekt Zero Vacations proovib muuta kõik alates majutusest kuni toitlustuseni on kavandatud võimalikult väikeste heitmetega ning nii-öelda nullmenüü tehakse tuhandetele külastajatele kättesaadavaks ka järgmistel aastatel.
Järgmisel suvel näeb ka saare esimest kliimaneutraalset pulmapidu.
Zero Islandi projektiga soovib Neste koos partneritega uurida ja kasutada lahendusi, mis suunavad maailma fossiilmaterjalide vaba tuleviku poole.
