Neste blogi

Veel üks võimalus taaskasutada: olmejäätmetest saab lennukikütust

Kas mäletate filmi “Tagasi tulevikku” seda osa, kus tulevikust saabub teadlane, tühjendab prügikasti sisu oma auto energiaplokki ja saab sellest piisavalt energiat, et masinaga minema lennata? See polegi enam ulme. Tavalisest olmeprügist ehk meie prügikasti sisust on võimalik toota etanooli ja isegi lennukikütust.

Maailmapanga hinnangul kasvab tahkete olmejäätmete hulk 2,01 miljardilt tonnilt 2016. aastal 3,40 miljardi tonnini 2050. aastal. Praegu jõuab suurem osa neist jäätmetest ikkagi prügimäele või põletatakse ja ainult viiendik suunatakse ringlusse. Tulevased taaskasutustehnoloogiad aga peavad suutma lisaks kasvavale jäätmehulgale toime tulla ka uute ringlusse võetavate tooraine allikatega, näiteks tahkete olmejäätmetega.

Üks üsnagi paljulubav valdkond, mis praegu kiiresti areneb, ongi olmejäätmete töötlemine keemilisteks tooraineteks. Näiteks võib olmejäätmetest saada etanooli või lennukikütust.

“Tahketel olmejäätmetel põhinevad kütused ei ole ulme, vaid täiesti saavutatav jätkusuutlik lahendus õhusõidukite ja muude sõidukite jaoks kütuse tootmiseks,” kommenteeris võimalust Neste olmejäätmete taaskasutuse algatuse juht Vires Kröger.

Neste lennukikütuste tootmise lähteainete platvormi arendajad uurivad praegu võimalusi erinevate partnerite abiga tahkete olmejäätmete kasutamiseks taastuva allikana kütuste tootmisel. Kröger loetleb, millist tüüpi teadmisi ja koostöövõimalusi praegu otsitakse: “Peame tegema koostööd jäätmekäitluse, jäätmete sorteerimis- ja töötlemisettevõtete, jäätmete rafineerimistehnoloogia pakkujate ja kaubanduses osalejatega.”

Tahkeid jäätmeid võib sorteerida komponentideks, mida saab eraldi ringlusse võtta (näiteks orgaanilised materjalid või plastid) või töödelda neid kõiki ühiselt. Mõned meetodid, millega tahkeid olmejäätmeid on võimalik suures mahus töödelda, hõlmavad näiteks jäätmete gaasistamist. Selle tehnoloogiaga lagundatakse kõrgel temperatuuril eeltöödeldud jäätmed, et need saaks muuta kütusteks või näiteks plastitooraine kemikaalideks. Veel üks meetod puudutab tselluloosil põhinevate materjalide kääritamist etanooliks, mida töödeldakse edasi lennukikütuse lähteaineks.

Praegu juba kasutatakse kütuste tootmisel lähteainetena näiteks kasutatud toiduõli, plastijäätmeid, tööstuslikke rasvasid ja õlisid, mis jäävad muude materjalide töötlusel üle. Need aitavad vähendada toornafta vajadust ja koos sellega vähendavad ka kütuste süsinikujälge väga oluliselt.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.