Esmapilgul tundub, et rool on auto sünnist alates olnud lihtsalt üks mehaaniline osa, mis on aja jooksul nii vormilt kui ka funktsioonilt kõige vähem muutunud.
Tuleb siiski tõdeda, et olenemata oma ümara vormi säilitamisest, on rooliratas ajas palju arenenud.
Eelkõige on rool muutunud oma algsest versioonist suuremaks, sest tema põhiülesandele – rataste keeramisele – on lisandunud uued funktsioonid alates signaalist ja helitugevuse reguleerimisest kuni käiguvahetuse ning turvapadjani. Samuti on muutunud materjal – algselt puidust, seejärel terasest ja alumiiniumist, on nüüd auto juhtorgan valmistatud peamiselt magneesiumist.
Sajandijagu ajalugu
Esimene ümmargune rool ilmus Panhard 4 HP autodesse 1894. aastal juulis Pariisi-Roueni võidusõidul, kus sisepõlemismootoriga sõidukid pidid oma vastupidavust demonstreerima sõidul Pariisist 100 km kaugusel asuva Roueni linna.
Üle saja erineva autoga võistlus ei olnud oma olemuselt päris võidukihutamine kuivõrd märkimisväärne autode reklaamüritus neljarattaliste populariseerimiseks.
Vaatamata tolleagsele tõelisele tehnoloogilisele uuendusele (ümmargune rooliratas) tulid Alfred Vacheron ja tema Panhard 4 HP võidusõidul 4. kohale, samas kui Panhard ja Levassor ning Peugeot´ vendade pojad jäid viiki ja saavutasid juhtrauaga varustatud autodel mõlemad esikohad.
Peale seda võistlust hakkas juhtraud rooli vastu järk-järgult välja vahetuma. Peugeot oli üks esimesi, kes seda ära kasutas, tutvustades 1901. aastal selle perioodi vast ehk kõige uuenduslikumat autot – Peugeot 36, mis esiossa paigaldatud kapotialuse ja ümara roolirattaga vabastas end tehnoloogilisest sugulusest hobuvankriga.
Rooli areng
Autotööstuse pioneerid mõistsid kiiresti, et oluliselt lihtsam on autot juhtida rooli kui juhtraua abil, sest ümmargune kuju muudab selle käepärasemaks ja võimaldab rattaid soovitud suunas keerata ilma suuremate pingutusteta. Veidi hiljem laialdaselt kasutusele võetud roolivõimendi muutis ka väikesel kiirusel manööverdamise hõlpsamaks.
1990. aastate alguses muutsid rooli elu huvitavamaks turvapatjade tulek ning seni vaid ühte ülesannet täitnud roolirattast sai oluline multifunktsionaalne element.
Autode tehnoloogiliste uuenduste üks suurim mõjutaja on läbi aegade olnud motosport. Nii ka Peugeot puhul – näiteks Peugeot 908 võidusõiduauto roolil olid juba olemas mitmed juhtimisfunktsioonid, millest sai teenäitaja ka teiste Peugeot mudelite rooli põhimõtetele.
Kaasaegse Peugeot auto rool ja juhikeskkond erinevad teistest automarkidest märkimisväärselt. Aastal 2012 tutvustatud interjöörilahendus, mida tunneme nimega Peugeot i-Cockpit, pakub innovatiivset juhikeskkonna lahendust, mille keskmes on kompaktne ja tavapärasest väiksem multifunktsionaalne rool.
See on üdini mugav ja käepärane, suurendab reageerimiskiirust ning annab kätele-jalgadele manööverdamisel rohkem ruumi.
Näidikuteplokile avaneb vaade mugavalt üle rooli – asjakohane teave on mugavalt ja turvaliselt otse juhi silme ees, mis võimaldab keskenduda sõitmisele. Mugavusfunktsioonide seadistamine on mugavalt käeulatuses läbi keskkonsooli suure puutetundliku ekraani menüü ning klahvitaoliste nuppude abil selle ääres. Viimased on justkui „otseteed“ kõige olulisemate funktsioonideni.
Peugeot iCockpit lahendus uuenes aastal 2016 koos Peugeot 3008 linnamaasturi turule tulekuga ning veelkord aastal 2019, mil ilmavalgust nägid uue generatsiooni Peugeot 208 ja 2008 koos Peugeot i-Cockpit 3D versiooniga.
Rooli tulevik?
2014. aastal käivitas Google oma 100% isesõitva autoga uue liikumise – autol ei olnud rooli, gaasi, ega piduripedaale. Ainus nupp armatuuris oli mõeldud sõiduki peatamiseks.
2015. aasta juulis tutvustas Groupe PSA oma AVA “Autonomous Vehicle for All” programmi ja nii sai neist esimene autotootja, kes hakkas isesõitvat autot Prantsusmaal teedel testima. Selle lihtsa ja intuitiivse programmi eesmärk on täiustada erinevaid funktsioone, mis võimaldaksid juhil auto juhtimisest täielikult loobuda.
OICA (Organisation Internationale des Constructeurs d’Automobiles ehk rahvusvaheline autotootjate organisatsioon) on autonoomse juhtimise jaganud viiele tasemele, millest esimeses „Hands on“ astmes peab juht käsi pidevalt roolil hoidma. Teises astmes „Hands off“ saab ja võib juht tegelda lisaks roolimisele ka muude tegevustega, kuid peab sõitu pidevalt jälgima ning vajadusel kiiresti juhtimise üle võtma.
„Eyes off“ astmes ei pea juht sõitu jälgima, kuid peab olema võimeline ja valmis juhtimisse sekkuma. Neljandas, „Mind off“ astmes ei pea juht enam sõidukit juhtima ega selle peale mõtlema ja viimases „Driverless“ astmes ei pea enam inimest üldse autos olema – masin on 100% isejuhtiv.
Täna on AVA programmi esimese kahe taseme funktsioonid juba Peugeot´ teatud mudelitel olemas. Nende hulka kuuluvad näiteks aktiivne sõidurajalt lahkumise hoiatus; Park Assist, mis pakub aktiivset parkimisabi ning tähelepanuhoiatussüsteem, mis hindab juhi valvsuse taset, tuvastades sõidurajalt kõrvalekalded ja tuletab juhile vajadusel meelde käsi roolil hoida.
2018. aastal tutvustas Peugeot Pariisi autonäitusel ideeautot e-LEGEND, milles on ülima ühenduvuse ja intelligentsiga tipptehnoloogiline Responsive i-Cockpit. Täpsemalt koosneb see kolmest nupust ja ülikompaktsest roolist, mida on võimalik ära peita ning asendada 49-tollise ekraaniga, et autonoomse sõidu ajal vaadata ekraanilt oma lemmikmeelelahutust või mängida mänge.
Isesjuhtivate autode arendamine muudab autotööstustust oluliselt. Hetkel on rool autodel hädavajalik, ent kui saavutatakse viies tase AVA programmis, siis ei pruugi siiani ühe olulisema elemendi järgi enam vajadust olla. Nii nagu tõelised muusikasõbrad on täna kiindunud vinüülplaatidesse, tuntakse homseid autoentusiaste peagi rooliga varustatud autode järgi.
