Millistel alustel hakatakse Eestis uusi autosid maksustama, pole veel päris selge. Praeguseks välja käidud kavade ja paljudes riikides kehtiva praktika kohaselt võetakse tõenäoliselt aluseks sõiduki saastavus.

See tähendab, et suurema CO₂ heitkogusega sõidukeid maksutatakse kõrgemalt ning keskkonda vähem saastavaid autosid madalamalt. Seega võib öelda, et võidavad elektriautosid ja hübriidsõidukeid soetavad autojuhid.

Vähem saastavat transporti soodustava maksupoliitika hea näide on Leedu, kus hakkas aastavahetusest kehtima käibemaksuvabastus M1 klassi elektrilistele ja pistikhübriidsetele sõidukitele. Käibemaksukohustusega ettevõtted ja eraisikud saavad nüüd kuni 50 000 eurot maksva M1 klassi elektrilise sõiduki ostult või impordilt käibemaksu maha arvestada.

Kohalikud elektriautohuvilised mõistsid kähku, et käibemaksuvabastusest kasu saamiseks tuleb valida soodsama otsa või keskklassi mudelite seast. Neile, kes kaaluvad hübriidauto ostmist, on valik palju laiem.

Ei pea tingimata valima keskklassi autot

Nii Eestis kui ka mujal Euroopas näitab statistika, et aina enam valitakse uueks sõiduvahendiks elektrilisi sõidukeid. 2022. aastal lisandus Eesti registrisse enam kui tuhat elektriautot, mida on enam kui poole võrra rohkem kui eelneval aastal. Neist uusi sõidukeid oli üle poole (60 protsenti) ning ettevõtete käsutusse liikus sõidukitest vaid 180.

See näitab, et huvi elektriautode vastu on suur just eraisikute seas, kes soovivad muuta isiklikke sõite keskkonnasõbralikumaks.

Hüppeliselt on kasvanud ka hübriidautode müük. Aina enam otsustatakse nii Eestis kui mujal maailmas diisel- või bensiinimootoriga sõiduki asemel hübriidajami kasuks – hübriid aitab vähendada kütusekulu ja hoida heitgaaside hulka madalamal.

Autoeksperdi ja portaali Accelerista peatoimetaja Veli Rajasaare sõnul on automaks oluline stiimul madalama heitega sõidukite soetamiseks. Peagi võib sarnane olukord valitseda ka Eestis.

“Transpordiameti esimese ettepaneku kohaselt hakkaks ka Eestis automaks põhinema saastehulgal. Lisaks iga-aastasele maksule hakkab otsuseid mõjutama ka sõiduki esmase registreerimisega kaasnev maksukulu, mis praeguse ettepaneku kohaselt oleks 1800–2000 eurot sõiduki kohta, mille heitgaasid jäävad vahemikku 120–160 g/km,” ütles Rajasaar, viidates aprilli lõpus esitatud transpordiameti esmasele sõidukimaksude memole.

Rajasaar lisas, et täiselektriliste ja hübriidsete sõidukite puhul oleks esmase registreerimise ning iga-aastase automaksu kulud tunduvalt madalamad.

Elektriautode maksuvõit ei pruugi olla piisav, et nende kallimat ostuhinda kompenseerida, kuid hübriidide ja pistikhübriidide puhul võib maksusoodustus muutuda märkimisväärselt oluliseks teguriks. Samuti pole välistatud, et automaksuga seoses teeb riik elektrilistele või hübriidsetele sõidukitele veel maksusoodustusi.

Rajasaare sõnul on siiski oluline, et maksusoodustused toetaks erinevas hinna- ja mugavusklassis sõidukite soetamist, et anda võimalus maksuhüvede nautimiseks kõigile, kes soovivad soetada vähemsaastavat sõidukit.

Näiteks Leedu uute tulumaksu reeglite kohaselt saab täiselektriliste sõidukite puhul rääkida pigem keskklassi mudelitest nagu Hyundai Tucson, Opel Grandland või sooduspakkumisega Jeep Compass, samas kui pistikhübriidide ja hübriidide puhul saab vaadata juba premium-klassi autode suunas nagu Mazda CX-60 linnamaastur, mille pistikhübriidversiooni hinnad algavad 49 900 eurost.

Pistikhübriid on parem kui tavaline auto

Jaapani tootja Mazda linnamaastur suudab mõistliku hinna eest pakkuda nii kutsuvat reisijateruumi kui ka tipptasemel tehnoloogiat ning tänu pistikhübriidajamile ka suurepäraseid tehnilisi näitajad. Pistikhübriidajam koos 2,5-liitrise bensiinimootoriga arendab 327 hobujõudu ja auto kiirendab nullist sajani vaid 5,8 sekundiga.

Elektriautode ja pistikhübriidide erinevustest rääkides ütles Rajasaar, et valik peaks nii eraisikute kui ka ettevõtete puhul tulenema isiklikest vajadustest ning sellest, kuidas autot tegelikkuses kasutama hakatakse. Vähemsaastavaid autosid soodustava maksuskeemi puhul annavad nii öelda maksuvõidu mõlemad.

“Elektriauto sobib Eestis hästi linnainimesele, pistikhübriid sellele, kellel tuleb palju maanteekilomeetreid läbida,” rääkis ta. “Sama kehtib ka ettevõtete puhul. Oluline on meeles pidada, et elektrisõidukid muudab mõistlikuks võimalus neid oma territooriumil laadida. Eraisikud teevad seda kodus, ettevõtted peaks selle võimaluse rajama oma ärihoonete juurde.”

Pistikhübriidi ja elektriauto vahel valides tasub samuti silmas pidada igapäevaselt läbitavaid kilomeetreid. Tänased pistikhübriidid suudavad puhtalt elektrijõul teha pea kõik igapäevased sõidud, näiteks Mazda CX-60 võib sõita kuni 63 kilomeetrit ainult elektriga.

Rajasaare sõnul tulevad pistikhübriidide parimad omadused esile keskmise pikkusega sõitudel, kui elektrimootorid saavad töötada hübriidrežiimis koos sisepõlemismootoriga. Näiteks Mazda CX-60 tarbib hübriidrežiimil WLTP tsükli järgi mõõdetuna vaid 1,5 liitrit bensiini 100 km kohta ja tekitab 33 g/km CO₂-heitmeid.

Rajasaare sõnul võib pistikhübriide leida paljude tootjate mudelivalikust, kuid paljudel neist on tarneraskuste tõttu pikad ootejärjekorrad ja mõne hind ületab selgelt mõistlikkuse piiri, seda isegi nii-öelda maksuvõitudega.

“Lõpuks ostab inimene ikkagi auto, mida ta tahab, kuid alati tasub teha eeltööd ning uurida müüjalt, kas hübriid- või pistikhübriidset mudelit on ikka võimalik kohe osta, isegi kui see on veebilehel kirjas.”