Enamik autofirmasid peavad arvestama, et nende kliendid võivad elada nii Lapimaal kui Namiibias. Muidugi on autode seadistused vastavalt regioonile natuke erinevad, aga peamised komponendid nagu mootor, interjöör ja elektroonika on samad ja peavad toimima võrdselt nii 40-kraadises pakases kui ka 50-kraadises kuumas.
Seat on välja toonud, milliseid testitsükleid nende autod läbivad ning kuidas kõiguvad temperatuurid.
Mootor saavutab 12-tunnise testitsükli käigus kuni 910-kraadise temperatuuri ning pöördeid hoitakse pika aja jooksul 6500 juures. See on oluline mõõtmine nii vastupidavuse kui ka kütusekulu ja heitmete kontrollimiseks.
Armatuurlaua juurde kuuluvaid asju, istmeid ja rooli testitakse eraldi tehase ilmastikukambris temperatuurivahemikus -40 kuni +110 kraadi. Lisaks viiakse läbi ka kogu sõiduki pikaajalisi teste kaugel põhjas, kus läbitakse vähemalt 30 000 kilomeetrit 35 miinuskraadiga.
Teises äärmuses on sama pikad tolmukindluse- ja kuumatestid kõrbepiirkonnas, kus temperatuur on keskmiselt 45 soojakraadi.
Soojendusega istmed jõuavad oma maksimaalse töötemperatuurini umbes 15 minutiga. Oluline on, et soojus jaguneks istme sees ühtlaselt ning selleks vaadeldakse neid -20 kraadini jahutatud kambris termokaameraga.
Oluline on ka lõhn. Näiteks 60 soojakraadini kuumenenud rool võib eraldada ebameeldivaid lõhnu. Selle vältimiseks on samuti eraldi testitsükkel, et materjalide lõhnaeritust katsetada.
Osad detailid läbivad kuumakatsed juba täiesti algfaasis. Näiteks tuleb käigukastis kasutatavat alumiiniumit kõigepealt sulatada 700-kraadises kuumuses ning kui osad on valmis, siis hoitakse neid 14 tundi 900-kraadises ahjus. See muudab need 5000 korda tugevamaks. Füüsika!
