SEAT

Kaks kuud nuputamist: kuidas eurooplased endale tegelikult uut autot valivad?

Keskmine uue Seati ostja on 44-aastane. Fotod: SEAT.

53-aastane linnamaasturite fänn, kellel kulub ostu sooritamiseks kokku kaks kuud. Selline on SEATi turundusosakonna andmetel keskmine klient Euroopa autosektoris. SEATi puhul kukub keskmise kliendi vanus siiski 44 aasta juurde.

Kuid mille järgi siiski autot valitakse? Millised on põhilised funktisoonid, mis autol olema peavad? SEAT heidab pilgu auto ostmisele eelnevasse protsessi, mille paljud ostjad enne lõplikku otsuse langetamist läbivad.

Auto ostmine on suur otsus

Enamike inimeste jaoks on auto ostmine suurim finantsotsus peale eluaseme soetamise. Üle poolte (55%) ostjate jaoks on vana auto läbisõit ja vanus uue soetamise peamisteks põhjusteks. Viiendiku jaoks kõikidest ostjatest on põhjusteks parem turvalisus, rohkem ruumi, madalam kütusekulu või kõige uuem tehnoloogia.

Perekond mängib auto soetamisel rolli 15% ostjate puhul. See võib tähendada abiellumist, lahkuminekut või hoopis pere suurenemist. Isiklike faktorite seas mängib 10% ostjate jaoks rolli ka töökoha vahetus või õpingute lõpetamine.

Auto ostmine on aeganõudev protsess

Keskmiselt kulub auto soetamiseks inimestel kaheksa ja pool nädalat ehk veidi üle kahe kuu. 45% inimestest otsustavad kõige esimese asjana sõiduki kere üle, samas kui 24% alustavad otsustamist hoopis diisli, bensiini või hübriidse mootori vahel valides.

Range eelarve on auto soetamisel esikohal 17% ostjate jaoks ning 14% valivad sõidukit kindla brändi järgi. SEATi turuuuringute ja tootejuhi Enrique Pastori sõnul on 55% ostjatest alguses küll mõttes kindel bränd, kuid eelistused muutuvad otsustusprotsessi käigus.

Kes annab nõu? Sõbrad ja internet

9 ostjat 10st tunnistavad, et nende lähiringi tuttavate ja sõprade tehtud soovitused mõjutavad lõplikku valikut. Keskmiselt otsitakse nõu kaheksalt sõbralt või pereliikmelt.

Olulist rolli mängivad ka ühenduvusvõimalused ja uus tehnoloogia.

Hoolimata digitaalsetest abivahenditest, näiteks autotootja konfiguraator (56% ostjatest kasutavad seda), mängib esindus siiski olulist rolli. Viisakus, parem hind ja erinevad maksevõimalused mängivad 55% ostjate jaoks esinduse puhul olulisemat rolli kui lähedus. Pooled autoostjad ei osta uut autot endale lähimast esindusest.

Meeldejääv esimene kord

Esimese uue auto ostmine on inimese jaoks asi, mis jääb kogu eluks meelde. Kõhklus ja ootusärevus panevad inimesi nõu ja juhendamist otsima.

Enne lõplikku ostu külastavad esmakordsed autoostjad kuni kümmet erinevate brändide esindust ehk neli korda rohkem kui keegi, kes ei osta enam oma esimest autot. Esmakordsed ostjad küsivad keskmiselt nõu 15 sõbralt või pereliikmelt ning 40% neist peavad ostu põhjuseks tööd.

Kuumaksed või sularaha?

Praeguse seisuga rahastavad brändid pooled oma müüdud sõidukitest läbi enda finantsettevõtete. See protsent on võrreldes 2003. aastaga kahekordistunud – tol ajal olid peamisteks rahastajateks pangad.

Vaid 38% ostjatest suudavad osta auto oma säästudega. Viisteist aastat tagasi oli see näitaja 12% kõrgem.

Miks hübriid, miks linnamaastur?

Hübriidsete või elektriliste sõidukite ostjatest 35% nimetavad põhjuseks piiranguid suurte heitgaasidega piirkondades. Selliseid keskkonda säästvaid piiranguid sätestatakse juba näiteks Barcelonas, Madridis ja Pariisis.

Kui 15 aastat tagasi mängis disain peamist rolli vaid 29% ostjate seas, siis nüüdseks on välimusel oluline roll 41% klientide jaoks.

Samas soovivad 30% ostjatest kõrget istumisasendit, mis võib olla ka põhjuseks sellele, et 33% kõikidest Euroopa autodest on nüüd linnamaasturid.

Märksõnad: , ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.